Liibanonis röövitud eestlased jõudsid Tallinna
„On tõeliselt ülev ja rõõmustav hetk, vabastatud on jõudnud tagasi oma perede ja lähedaste juurde,” ütles välisminister Urmas Paet.
Liibanonis röövitud meestele olid vastu tulnud kümned sõbrad ja sugulased. Lisaks oli kohal palju välisministeeriumi töötajaid ja ajakirjanikke.
Lennujaamas toimunud pressikonverentsil avaldasid mehed tänu Eesti riigile. “See, kuidas väike riik suudab välja tuua seitse paljasjalgset meest ja organiseerida kogu logistika, on hämmastav. Olen väga uhke, et elan sellises riigis,” ütlesid nad.
Ratturite vabastamine toimus nii, et nad pandi autosse, viidi Süüriast Liibanoni inimtühja kohta ning anti telefon Eesti numbriga,neil lubati helistada, kui päike tõuseb. Mehed täitsid käsku korrektselt. “Eelnev elu oli näidanud, et kui eksisime millegi vastu, siis ei lõppenud see hästi. Oli hetki, kui kartsime, kuid vaid rumalad ei karda.”
Mehed ütlesid, et neid ei piinatud kordagi ning nende vangistajad andsid pidevalt lootust, et paari-kolme päeva pärast saab kõik läbi. Eestlastele tundus, et terroristid ootasid kogu loo lõppemist isegi kärsitumalt kui nemad.
Röövitud eestlased ning röövijad elasid, magasid ja sõid Kalašnikovi automaadiga varustatud vangistajaga ühes, metallist ukse ja aknaluukidega tööriistakuuri meenutavad ruumis.
Mida terroristid nende vabastamise eest nõudsid, seda meeste väitel neile ei öeldud.
