Liibüalane sai Eestist magistrikraadi ja elu esimese lumekogemuse

Tänu internetile siia õppima sattunud Mohamed Sidon on muutunud Eesti fänniks.

Kui veel 2000. aastal polnud 31-aastane liibüalane Mohamed Eesti olemasolust kuulnudki, siis nüüd on tal taskus Tallinna tehnikaülikooli magistridiplom ja kodus kasvab tütar Estonia.

Eestisse sattus Mohamed Sidon tänu internetile, kus ta edasiõppimiseks koole otsides surfas. Toksinud otsingusse “rahvusvaheline ülikool”, leidis ta Eestis tegutsevale Concordia ülikoolile viitava lingi. Kool jättis usaldusväärse mulje ja Mohamed panigi oma dokumendid Concordia poole teele. Hiljem helistades selgus, et paberid on küll kohale jõudnud, aga õppima hakkamisega on raskusi, sest Concordia energeetikaga ei tegele. Dokumendid olid aga jõudnud juba Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ).

Viisa Roomast

Tripolist ja Maltast Eestisse viisa taotlemise võimalust otsinud mees jõudis lõpuks Itaaliasse Rooma Eesti saatkonda. Seal sai Mohamed veel kord kinnitust, et Eestisse minek on hea mõte.

“Saatkonnas oli väga sõbralik ja abivalmis Kadi-nimeline inimene ja tema näitel tekkis tunne, et eestlased ongi eriline ja sõbralik rahvas. Nii tahtsin veelgi rohkem siia tulla,” ütles Mohamed.

Õnneks pole 2002. aastal TTÜ-s õppima asunud liibüalasel tulnud eestlastes pettuda. Vastupidi, temast on saanud tõeline Eesti fänn.

“Nüüd ma ikka räägin sõpradele kodus, kuidas asjad Eestis käivad,” lausus mees autorooli taga elavalt Ïestikuleerides. Räägib asjaajamise kiirest sujumisest, et kõik on internetis ja majadki kerkivad kiiresti.

Esimene aasta TTÜ-s käis peamiselt inglise keeles, Mohamed oli aga juba siis omal soovil eestikeelses elektrienergeetika loengus. Varasemad õpingud ja suur hulk raamatuid aitasid teemast aru saada.

“Oli raske küll,” tunnistab Mohamed. “Aga paljud asjad elus pole lihtsad ja nende nimel tuleb kõvasti vaeva näha, et saada häid tulemusi.”

Mohamedi suurt töövõimet kiidab ka tema magistritöö juhendaja professor Jaan Järvik. Järviku poolehoiu võitis Mohamed oma abivalmi ja sõbraliku loomusega, mis väljendus ka instituudi kolimisel abi pakkumises.

Järvik kahetseb ainult seda, et ta tasulisel õppekohal õppinud Mohamedi tema magistritöö raames valminud tuulegeneraatori ehitamisel rahaliselt toetada ei saanud.

Valge maa

Sõpru leidsid nii Mohamed kui ka tema abikaasa Nagat uskumatu kiirusega ning peagi oli neil mõlemal sõpruskond. Koos naisega käis Mohamed ka presidendile sünnipäevaks õnne soovimas. Ja lund nägid mõlemad esimest korda Eestis. “Tõmbasin ühel päeval kardina eest ja nägin, et kogu maa on valge,” kirjeldab Mohamed erilist kogemust. “Kutsusin ruttu naise vaatama ja siis jooksime mõlemad õue, et saaks valget lund ka puudutada.”

Nüüd, Liibüasse end tagasi minema asutades tunneb ta korraga nii kurbust kui ka rõõmu, sest Eesti on saanud sama armsaks kui kauge kodumaa.

Siiski meenutab ka Liibüas Mohamedile iga päev Eestit tema kaheaastane tütar Wijdan, keda kõik kodused ja sõbrad kutsuvad Estoniaks. Nimelt tuli tütar ilmale Eestis.

Ühte asja sooviks Mohamed veel – et Eesti jalgpallimeeskond võiks minna Liibüasse mängima. Liibüalased armastavad tohutult jalgpalli ja kui Eesti meeskond mängiks Tripoli 8000 vaatajaga staadionil, siis saaks kohe nii palju inimesi Eestiga tuttavaks, unistab Mohamed.