Liiga kallid lapsed vaeses pealinnas

 (1)

Kakskümmend kaheksa Tallinna peret on terve selle aasta elanud lootuses, et sügisest saavad nende liitpuuetega- raske vaimse ja füüsilise puudega lapsed hakata käima neile mõeldud päevakeskuses Käo tänaval. Keskuse juhataja Merike Melsas uskus, et vaatamata pooleliolevatele ümberehitustöödele hakkavad esimesed rühmad sügisest koos käima.

Oktoobri alguseks olid muidu optimistlikud vanemad peaegu meeleheitel, sest tundus, et rahanappuse tõttu jääb vana lasteaiahoone päevakeskuseks ümberehitamine talveks seisma ja keskuse avamine lükkub kaugemasse tulevikku. Vanemate pahameelt ajendas eelkõige asjaolu, et Käo-projekti ei ole sendigagi toetanud Tallinna linn, kus need liitpuuetega lapsed elavad.

Vanemad mõistavad, et kõigeks ei jätku kohe raha, toetavat suhtumist võiks aga nendegi lastele jaguda. Just viimase puudumine sundis neid pöörduma avaliku kirjaga Tallinna linnavolikogu poole palvega toetada Käo tänava päevakeskuse rajamist, tagades nii liitpuuetega lastele ainusobivad õppe- ja arengutingimused. Kahe nädala eest Eesti Päevalehes avaldatud kirjale ei ole vanemad saanud aga mingisugust vastust.

Puuetega laste arendamine on kallis

Tallinna linna selle aasta eelarves oli küll Käo päevakeskusele ette nähtud pool miljonit krooni, kuid seda raha ei ole seni eraldatud. Aasta pole muidugi lõppenud, kuid venitamine on tekitanud ebakindlust ja pingeid.

Ehitus ei ole seiskunud tõenäoliselt tänu kannatlikule ehitajale, aktsiaselts Feerile. Praeguse seisuga on Feer teinud töid võlgu 300 000 krooni ulatuses ja jätnud viivitustest tuleneva kahju enda kanda.

üldse on ümberehitustöödeks kulutatud 4 miljonit krooni- pool miljonit andis käivitusrahaks riik, 650 000 krooni ulatuses sai keskus toetust majandusministeeriumi energiasäästu programmi rahast, 2, 6 miljonit eraldas Puuetega Inimeste Fond. Vaja oleks veel 5 miljonit krooni.

Linnaametnikud on ette heitnud, et Käo-projekt on liiga kallis, selle teostamine käivat linnale üle jõu. Paraku ei saa liitpuuetega lastele odavamalt ehitada: et ratastoolis laps pääseks teisele korrusele, on vaja lifti, et ta saaks iseseisvalt ruumides ringi liikuda, on vaja automaatselt avanevaid ja sulguvaid uksi, samuti kaldteesid. Hädavajalik on ka põrandaküte, sest suurema osa ajast veedavad need lapsed põrandal mängides.

Neile lastele ei ole mõtet teha lihtsalt hoidmise ja äraolemise kohta. See on neil kodu näol olemas. Vanemad ei taha neid lapsi päevaks kusagile ära sokutada, nad soovivad, et nende lapsed saaksid spetsialistide käe all areneda ja teiste laste seltsist rõõmu tunda.

Ravimatuid haigeid pole mõtet ravida?

Kes andis loa nüüd üle mõistuse kalliks nimetatud päevakeskuse rajamiseks? 1994. aasta aprillis kinnitas Käo rehabilitatsioonikeskuse põhikirja ja andis ka ehitusloa ei keegi muu kui Tallinna linnavalitsus. Tagantjärele võib oletada, et sellega luges linn oma osa täidetuks.

On väidetud, et päevakeskus pidi ehitatama üksnes Puuetega Inimeste Koja ja välisabirahaga. Rootsi ühendus SIDA pakkus tõepoolest Käo keskusele 4 miljonit krooni, kuid võttis hiljem pakkumise tagasi. Puuetega Inimeste Koda toetas ja on tegevdirektor Reet Siimeri sõnul valmis Käo-projekti veelgi toetama, kuid mitte enne kui linn on oma panuse teinud. "See on täiesti vale ettekujutus, et koda peab rahastama Tallinna objekte," rõhutas Siimer.

Puuetega Inimeste Koja aasta eelarve on 20 miljonit krooni- see on mõeldud kõigi Eesti puuetega inimeste abistamiseks. Sel aastal on koda Tallinna linna objektidele juba niigi kulutanud 12 miljonit krooni, toetades Astangu toimetulekukeskust, vaimupuuetega noorte päevakeskust ja liitpuuetega laste rehabilitatsioonikeskust.

Linnavolikogu sotsiaalkomisjon otsustas, et Käo päevakeskus tuleb siiski valmis ehitada, sest poolelijätmine läheks kallimaks maksma. "Oleme aga seisukohal, et see keskus on meie riigi üldist majanduslikku olukorda arvestades liiga kallis," ütles sotsiaalkomisjoni esimees Peeter Mardna. "Järgmiste nii kulukate projektide puhul tuleb enne põhjalikult kaaluda, kas meil on raha nende teostamiseks."

Käo-projekt on Mardna hinnangul ülepaisutatud. "Kas meil on mõtet ravida, kui teame, et haige ei saa terveks, tema olukord ei lähe isegi paremaks?" küsis Mardna, lisades, et kuigi nende laste kohta päris nii väita ei saa, pole meil praegu võimalik eelistada 28 last teistele abivajajatele. "Me ei saa ehitada kommunismi ühes majas eraldi. Peame kogu hoolekandesüsteemi võrdselt arendama," rõhutas ta.

Keskus päästaks pered

Kummalisel kombel arvutavad ametnikud lihtsa skeemi järgi: Käo tänava päevakeskus läheb maksma 9 miljonit krooni, seal hakkab käima 28 last, jagame 9 miljonit 28 lapse peale, ja kulutused ühe lapse kohta on üle mõistuse suured. Tegelikult on Tallinnas 5-18-aastaseid liitpuuetega lapsi, kellele Käo päevakeskus on ainusobiv, seitsmekümne ringis. Ei maksa arvata, et selliseid raskete liitpuuetega lapsi enam juurde ei sünni. Ka ei ole mõtet loota, et aastate pärast on sotsiaalsfääris rohkem raha kui täna.

Liiga kallis, ütlevad need, kes võib-olla ei kujuta ettegi, milliste lastega on tegemist. Olgu selgituseks öeldud, et õpetuse all mõistetakse nende laste puhul eelkõige elu- ehk toimetulekuõpetust, neile tuleb alustuseks õpetada kõige lihtsamaid igapäevaeluks vajalikke oskusi: söömist, riietumist, tualetti küsimist, liikumist, enda väljendamist.

Keskus oleks suureks toeks emadele, kes praegu on lastega kodudesse sulgunud, kellel ei ole aastaid olnud võimalik enda jaoks aega võtta. Keskust on vaja juba sellekski, et need pered pidevast pingest ei laguneks- et kõigist pereliikmeist ei saaks sotsiaalabi vajajaid.

Kui Käo keskuse uks sulgub

Seega näib vajadus Käo rehabilitatsioonikeskuse järele olevat iseenesestmõistetav. Tänaseni ei ole aga keskuse juhataja Merike Melsas saanud kindlat sõna või dokumenti selle kohta, mis saab edasi. Reedel teadis ta vaid seda, et tõenäoliselt läheb objekt keskuselt üle Tallinna linna ehitus-ja munitsipaalametile ning ehitusele eraldatakse linna eelarves ettenähtud pool miljonit krooni.

Ehitusamet peab direktor Vladimir Issakovi kinnitusel praegu ehitajaga, aktsiaselts Feeriga läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks. Samal ajal peetakse läbirääkimisi ka linna juhtkonnaga. Novembris loodetakse töid uue hooga alustada. Järgmise aasta eelarve projektis on Issakovi kinnitusel ehitusameti taotlus anda Käo keskusele 4,7 miljonit krooni. "Kui Puuetega Inimeste Koda meid veidi toetab, peaksime keskuse järgmise aasta lõpuks valmis saama," on Issakov optimistlik.

Käo rehabilitatsioonikeskus avab ükskord kindlasti uksed. Võtku aega mis võtab. See ei ole aga lahendus. Mis saab Käo lastest, kes kunagi ei kasva iseseisvateks täisealisteks? Linna suhtumist ja võimalusi arvestades on ebatõenäoline, et aasta või kahe pärast avatakse neile, "liiga kallitele lastele" noortekeskus.

PILLE LIIMAL

Vormistage Eesti Päevalehe püsimaksetellimus vaid 30 sendi eest päevas ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust! Vaata lähemalt »

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare