Liikluskaameratega on kiire taga
Tallinna linnavalitsus plaanib paigaldada linna kaamerad, mis kiiruskaamerate sarnaselt fikseeriksid punase fooritule eirajad ja ühissõidukiradadel ebaseaduslikult liiklevad juhid.
Raha kava elluviimiseks saadakse Euroopa Liidu raamprogrammi CIVITAS MIMOSA kaudu. Tallinna linna veebilehe andmetel kestab see projekt 2012. aasta 15. oktoobrini. Kui selleks ajaks pole plaani töösse rakendatud, ähvardab kogu ettevõtmist rahast ilmajäämine.
Linna transpordiameti projektijuhi Tiit Laiksoo sõnul on ettenähtud summa umbes 30 000 eurot. See peab katma nii kaamerate kui ka rikkujate andmeid koguva ja töötleva automaatse järelevalvesüsteemi tarkvara maksumuse.
Ettepaneku rakendamiseks on vaja aga igal juhul teha muudatusi liiklusseaduses.
Info riigihankeks
Eelmise nädala alguses linnavalitsusest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, siseministeeriumile ning justiitsministeeriumile saadetud kiri palub neil hinnata, kui kaua see protsess võib aega võtta ning kas selle läbiviimine on võimalik. Riigihanget pole Tallinnal mõt-tekas enne tagasiside saabumist välja kuulutada.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete juht Kalev Vapper kinnitas, et kiri on nendeni jõudnud, kuid vastamisega võib tema sõnul aega minna kolm-neli nädalat. „Hetkel nendele küsimustele vastata veel ei saa, sest see on justiitsministeeriumis ja ka oma majas vaja läbi arutada,” lausus Vapper. Seda, kaua võiks aega võtta vajalike seadusemuudatuste sisseviimine riigikogus, ei osanud Vapper ennustada.
Tallinna tehnikaülikoolilt tellitud uuring leidis 11 ristmikku, kuhu võiks järelevalvekaameraid paigaldada 18 (neist 13 jälgiks ühistransporditeesid, viis fooriga ristmikke).
Üks uuringu läbiviijatest, Tiit Metsvahi toonitas, et tegu on siiski võimalike kohtadega, mille hulgast tuleb valida. Selge on see, et ettenähtud rahaga sellises mahus plaani ellu viia võimalik ei ole.
Transpordiameti projektijuht Tiit Laiksoo ei osanud eile veel öelda, kuhu või kui palju kaameraid paigutataks. Ta kinnitas, et soodsaima variandi leidmiseks korraldatakse riigihange, kuid kvaliteetne valvekaamera võib maksta umbes 64 000 eurot. Ta pidas võimalikuks, et kvaliteedi taset silmas pidades ei jätku üle kolme kaamera ostuks raha.
Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve talituse juhi Elari Kasemetsa arvamuse kohaselt oleks järelevalvekaameratest abi just ristmikel, kus on probleeme keelavat foorituld ignoreerivate sõidukijuhtidega. „See eeldab muidugi väga head ja võimsat kaamerat, et oleks võimalik nii auto mark, number kui ka juht tuvastada,” lisas ta. Ühe ohtlikuma kohana Tallinnas tõstis ta esile Endla – Sõpruse pst – Tulika ristmikku (tuntud ka kui taksopargi ristmik).
Ka liiklusjurist Indrek Sirk leidis, et selliste kaamerate paigutamine ristmikele on nii vajalik kui ka kasulik. „Kiiruskaamerate tööpiirkonnas on kiiruseületamist jäänud oluliselt vähemaks. Olen täiesti veendunud selles, et samasugust mõju avaldavad
ka need ristmikukaamerad,” arvas ta. Sirk pidas automaatsüs-teemi ka õiglasemaks, kuna karistada saaksid siis kõik õiguserikkujad, mitte ainult need, kes juhuslike politseireidide käigus vahele jäävad.
Tiit Laiksoo hinnangul võiks plaani elluviimine aega võtta kuni kuus kuud.
Transport efektiivsemaks
•• CIVITAS MIMOSA („Making Innovation in Mobility and Sustainable Actions”) on Euroopa Liidu 7. raamprogrammist finantseeritud projekt, mis kestab neli aastat. Alguse sai see 2008 oktoobris ja lõpeb 2012 sügisel.
•• Algatuse eesmärgiks on muuta linnatransport efektiivsemaks ja keskkonnasäästlikumaks.
•• Koos Tallinnaga hõlmab MIMOSA viit Euroopa linna. Teised osalejad on Bologna (Itaalia), Funchal (Portugal), Gdansk (Poola) ja Utrecht (Holland).
•• Eestis on projekti partneriks Tallinna Autobussikoondise AS ning Tallinna veebilehel on välja toodud projekti tegevusi ja tulemusi hõlmavatena 11 punkti, mille eesmärgiks on parandada linnaelanike elukvaliteeti.
