Liikvel elukad ajavad inimesi asjata ärevusse

Hädistest lindudest ja loomadest tuleks tea­tada vaid siis, kui on kindel, et nad on vigastatud.

Ühes sügise saabumisega, mil nii loomad kui ka linnud on tavapärasest aktiivsemalt liikvel, on häirekeskuse ja keskkonnainspektsiooni valvetelefone tabanud suleliste ja karvaste metsaasukatega seotud hädakõnede tulv.

Ainuüksi möödunud kuul registreeriti keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313 üle Eesti enam kui kuuskümmend kõnet. Kuigi sellel numbril tuleks teatada üksnes sellistest elukatest, kes on viga saanud, on enamiku teadete sisuks rebased, luiged, pardid, kured, karud ja kährikud, kes lihtsalt ringi jalutavad. Juhtusid, kus loom või lind on ka abi vajanud, on olnud vaid mõni.

Abitus olukorras olevate loomadega tegelev keskkonnaameti nõunik Teet Koitjärv selgitas, et inimesed kipuvad metsaelukaid nähes enamasti asjata üle reageerima, sest nähtud looma või linnu käitumist tõlgendatakse kas inimliku kaastunde või mõne muu asjaolu tõttu valesti. „Kui kitsetall inimesele haledate silmadega otsa vaatab, siis enamik arvab kohe, et loom vajab abi, kuigi tegelikult pole tal tavaliselt midagi häda,” tähendas Koitjärv. „Kuna meil on teatud liiki loomi ja linde rohkem, siis loomulikult me ka kohtame neid rohkem. Kuid see ei tähenda kohe veel seda, et nad hädas oleksid.”

Uued linnaloomad

Ühtlasi märkis Koitjärv, et midagi hullu pole lahti ka siis, kui mõnda metslooma – eriti just rebast – nähakse kuskil linnas toimetamas. „Peale linnasiilide on meil tekkinud ka linnarebased ja on ilmselt tekkimas ka linnaküülikud,” selgitas Koitjärv. „Sel juhul on rebane näiteks Tartus Toomemäel oma loomulikus keskkonnas ning ta ei ole sinna sattunud otse metsast – oleme sellega siis harjunud või mitte.”

Koitjärv märkis, et juhul kui keegi satub mõnele pealtnäha hädisele elukale, tuleks too puutumata sinnasamasse jätta – eriti kehtib see kevadeti linnu- ja loomavõsude puhul. Inspektsiooni valvenumbril 1313 tuleks aga helistada vaid juhul, kui on kindel, et loomal või linnul on füüsiline vigastus.  

Ka praegu massiliselt maanteede ääres vedelevatest rebaste ja kährikute, aga ka kitsede, sigade, põtrade ja karude korjustest tuleks teatada numbril 1313. Siis teatakse korraldada nende koristamist.

Jäta rahule!

Üksik loomapoeg ei pruugi olla vanemateta

•• Metsloomadel on kõige pa­rem olla oma loomulikus kesk­konnas ja olulise põhjuseta ei tohi nende ellu sekkuda. Sekkuda on vaja ainult juhul, kui loom on sattunud abitusse olu­korda inimeste tegevuse või te­gevusetuse tagajärjel.

•• Abitu olu­korrana ei saa enamasti kä­sitada seda, kui loom on üksi – mitte kõik loomad pole seltsiva eluviisiga ja ka loomapojad või­vad olla vanemate hoole all nõnda, et teie vanemaid ei näe.

•• Enne kui loomale appi minna, tuleb arvestada, et terve loom ega ka üksik looma- või linnupoeg ei vaja inimeste sek­ku­mist ja ta tuleb rahule jätta.