"Ei Pakosta ega ka ühegi teise ametniku poolt oma ametialase võimu ületamist või rikkumist politsei ei tuvastanud, kõnealuste lepingute puudumine raamatupidamises näitab pigem lünki asjaajamise korras," ütles Järvet.

Tema sõnul nähtub linnavalitsuse esitatud materjalidest, et vajalikud ettepanekud asjaajamiskorra parandamiseks ja sarnaste juhtumite vältimiseks on ka tehtud.

Uurija sõnul on konsultatsiooniteenuste efektiivsuse kontrolli kriminaalasja raames keerukas, kui mitte võimatu teostada, sest juhtimisstrateegiad on erinevate valitsuste ajal äärmiselt erinevad.

Tallinna majanduspolitsei algatas Tallinna eelmise linnavalitsuse ajal sõlmitud konsultatsioonilepingute seadusele vastavuse uurimiseks kriminaalasja tänavu mais.

Politsei algatas kriminaalasja ametiseisundi kuritarvitamise paragrahvi järgi, võttes aluseks praeguse linnavalitsuse poolt 23. aprillil politseile esitatud avalduse.

Septembri alguses tunnistas uurija aastail 1999-2001 kultuuriküsimuste eest vastutanud Tallinna abilinnapea ja Isamaaliidu Tallinna piirkonna endise juhi Liisa Pakosta kahtlusaluseks ametialases lohakuses.

Hilisem uurimine näitas siiski, et Pakostale süüdistuse esitamiseks ei ole alust.

Tallinna praegune linnavalitsus otsustas 17. aprillil esitada politseile uurimiseks eelmise linnavalitsuse ajal sõlmitud konsultatsioonilepingud, millega seoses tuvastas sisekontroll mitu rikkumist.

Linna uue juhtimisstruktuuri väljatöötamiseks ja rakendamiseks konsultatsiooniteenuste tellimise seaduslikkust ja efektiivsust kontrollinud töörühm tuvastas, et ametite juhtide valitud lahendus teenuste ostmisel võimaldas eirata riigihangete seadust.

Tallinna ametid, käsitledes iga sõlmitud lepingut iseseisvalt ja jättes tähelepanuta asjaolu, et lepingud sõlmiti ühel eesmärgil, läksid mööda riigihangete seadusest, seisab kontrolli tulemustes.

Ametiasutuse lõikes oleks olnud kontrollijate hinnangul korrektne konsultatsiooniteenuste ostmise liitmine üheks tervikuks ning selle allutamine riigihankemenetlusele, saavutamaks linnale soodsamat teenuse hinda ning eelarveraha säästlikumat ning otstarbekamat kasutamist.

Jaanuaris moodustatud töörühma ülevaate kohaselt tellisid linnavalitsuse ametiasutused aastatel 1999-2001 konsultatsiooniteenuseid kogusummas 3,65 miljonit krooni 36 korral, sealhulgas firmalt MU Consultants Eesti OÜ (Mercury Urval) 1,88 miljoni krooni eest. Peale MU Consultantsi on linn tellinud sarnast teenust Fonteselt, EKE Arikolt, Ariko Reservilt, KPMG Estonialt, KPMS-ilt, EMI EWT-lt, OÜ-delt Amix ja Multipartner Konsulatsioonid ning FIE-na tegutsenud praeguselt elamumajandusameti juhatajalt Jaan Kurmilt.

Enamik töid tasuti reservfondist, kuna linnaeelarves ei olnud ümberkorralduste ettevalmistamiseks ja käivitamiseks raha ette nähtud. Lepinguliste kohustuste täitmiseks maksis linn reservfondist 2000. ja 2001. aastal kokku 2,03 miljonit krooni.

Suuremahulise konsultatsiooniteenuste ostmise tingis asjaolu, et linna uue juhtimisstruktuuri väljatöötamine ja rakendamine viidi läbi suhteliselt lühikese aja jooksul, seisab ülevaates.

Töörühm tuvastas, et kolmel juhul ei fikseeritud kirjalikku lepingut ning väljamaksed tehti vaid täitja esitatud arvete alusel, kahel juhul tellis linna allasutus konsultatsiooniteenuse firmalt, kelle tegevusalade hulka ei kuulu juhtimis-, majandus- ja finantskonsultatsioonide esitamine. Kahe lepingu puhul pikendati lõppraporti esitamise tähtaega, kuid kõik lepingujärgsed summad tasuti enne töötulemuste saamist.

Arengukavaga seotud konsultatsiooniteenuste ostmine kahelt erinevalt, kuid sarnase nimega ja ühiste omanikega firmalt võimaldas eirata riigihangete seadust. OÜ Amix Entertainment ja OÜ Amix Consulting sõlmisid linnaga arengukava väljatöötamisega seotud lepinguid kokku 621.900 krooni eest.

Töörühm analüüsis Tallinna eelmise linnavalitsuse ajal sõlmitud lepinguid ja nende tulemuslikkust Edgar Savisaare soovil pärast seda, kui ajakirjandus asus taunima tema tegevust seoses 150.000-kroonise mainekujunduslepingu sõlmimisega selle aasta alguses. Savisaar ei pidanud konkursita lepingu sõlmimist taunitavaks, visates palli eelmisele linnavalitsusele, kes olevat sõlminud sarnaseid lepinguid tunduvalt segasematel asjaoludel.

Aruande koostasid Tallinna sisekontrolör Kaida Kauler ja linnakantselei juriidilise osakonna asejuhataja Merike Alep personalidirektor Marika Lepikulti juhtimisel.