Eesti Päevalehe ajakirjanik sai aga kokku inimesega, kes oli seotud mõlema asutusega ja kes otsustas ära rääkida, millega nendes majades ikkagi tegeleti. Ja see ei olnud midagi muud kui lihtlabane kupeldamine. Mõlemad majad olid klassikalised bordellid. Nende tegevus oli võigas, kuna see oli väga laiahaardeline, müüdi ka lapseealisi ja naiste kallal tarvitati vägivalda.

Kesklinnas Tatari tänaval asunud Lily klubi terve ülemine korrus oli naiste päralt, nad ka elasid neis ruumides. Näiteks oli seal ka Läti naisi, kellel lihtsalt ei oleks olnud kusagil mujal elada. Alumisel korrusel tõesti tantsis ka paar striptiisitari, vahel oli tantsijaid ainult üks. „Need tantsijad kogu aeg vaheldusid, alati püüti leida kusagilt uut tüdrukut, kes tantsiks, et see kate oleks olemas,” selgitas Eesti Päevalehe allikas. Kõik ülejäänud naised aga tegelesid prostitutsiooniga.

Kliente käis majas päev läbi, mitte ainult öösiti. Väga paljud neist olid, ja on praegugi, meie ühiskonnas edukad mehed. „Tihti lugesid tüdrukud järgmine päev lehest neid külastanud mehe kohta ja said teada, milline tähtis mees see tegelikult oli,” rääkis allikas.

Kuigi narkootikumide kasutamine oli justkui keelatud, selle eest ähvardas maja karistada – ja karistaski aeg-ajalt –, siis tüdrukud siiski tarvitasid narkootikume.

Naiste üle pidasid arvet Kaido Esna ja Vladislav Belokapõtov. Esna otsis ja värbas tööle enamasti eesti tüdrukuid, Belokapõtov vene tüdrukuid. „Vlad käis mööda baare ja tõi sealt igasuguseid naisi.” Signe Hein oli aga asjaga kursis oleva inimese sõnutsi kogu ettevõtmise perenaine, kellele kõik aru andsid.

Baarmen vahendas tasu

Raha liikus sedasi, et tüdrukutel oli käsk anda kliendilt saadud raha baarmenile. Baarmen andis edasi juhtidele, kes omakorda maksid sellest kõigi töötajate – administraatorite, šveitserite ja ka taksojuhtide – palgad. Ja mingi osa jäeti tüdrukule endale. Niimoodi püüti välistada vahelejäämist prostitutsiooni vahendamises – tüdrukud justkui ostsid selle raha eest midagi baarmenilt. Justkui said raha endale, mitte ei andud vahendajale.

Nagu prokuratuuri süüdistuses on kirjas, võeti lõbumajja tööle ka alaealisi tüdrukuid. Süüdistuses on ära märgitud 17-aastaste tüdrukute ärakasutamine. Alaealiste kasutamist kinnitati ka Eesti Päevalehele. Kuid mitte ainult 17-aastaste.

„Ma ei teagi, miks nad sellise riski võtsid, aga 2000-ndate algul toodi sinna ka 14–15-aastaseid tüdrukuid. Nad toodi sinna umbes kella 11 ajal päeval, nii et nende vanemad ei teadnud, kus nad on ja mis nad teevad. Nad olid aga väga nõutud,” kirjeldati Eesti Päevalehele. „Kaido oli teadlik. Nad olid ikka täielikud lapsed. Millegipärast nad võtsid selle riski.” See „millegipärast” oli suur nõudlus ja kõva hind.

Tüdrukute üle peeti väga karmi kontrolli. Nende elu juhiti karistuste süsteemiga. „Näiteks kui keegi jõi alkoholi ja jäi purju, oli kohe karm karistus kaelas. Või kui ütles või tegi midagi muud valesti.” See tähendas siis rahalise võla tagasiteenimist tasuta tööga. Ja üldse tänuvõlas olemist, jäädes üha enam sõltuvaks sutenööridest. Üks levinum karistus ja kontrollimeetod oli aga ikkagi peks. „Tüdrukuid viidi ka Männiku karjääri, kus neile asjad n-ö selgeks tehti.” Paljud naised eelistasid töötada Tihase tänava majas, mis oli linnast väljas ja turvakaamerast võis näha, kes sisse tuleb. Niimoodi ei olnud neil ootamatuid soovimatuid külalisi.

Tippaegadel töötas allika sõnul ühel õhtul Tihase tänaval korraga 32 tüdrukut. „See oli tõeline tipptund.” Suviti korraldasid maja töötajad endale seal hoovis grillipidusid. 

Kohtusaaga muudkui venib

•• Lily bordell tegutses keset pealinna segamatult aastatel 1998–2006, Tihase tänava bordell 2000–2006 aadressil Tihase 29a. Mõlemat juhtisid samad inimesed. Süüdistus on esitatud 16 inimesele.

•• Kohtusaaga, mis on veninud juba kolm ja pool aastat, otsustati eelmise nädala esmaspäeval saata tagasi prokuratuuri, et liita see mõlema asutuse omaniku Elvo Timmi vastu algatatud menetlusega. Timm põgenes Ukrainasse vahetult enne seda, kui teised grupi liikmed kinni võeti, aga tabati seal tänavu kevadel. See kohtu otsus aga tähendab, et protsessiga tuleb uuesti otsast peale alustada. Üle oli kuulatud juba üle 30 tunnistaja, paljud neist prostitutsiooni kaasatud naised, kes pidid ütlusi andma oma sutenööride vastu. Prokuratuur vaidlustas paar päeva hiljem selle otsuse ja tegi määruskaebuse. Üleeile jäi aga kohus ikkagi endale kindlaks ja tagastas määruskaebuse prokuratuurile.