Lind, kes maksab 100 miljonit krooni
Kirjuhahk püüab praegu Vilsandi ja Harilaiu esisel kuni kümne meetri sügavusel merepõhjas elavaid limuseid õndsas teadmatuses, et kaldal tema pärast lahingut lüüakse.
"Linnud tulnud, halvad ilmad," võiks vanasõna parafraseerides kokku võtta Saaremaa Rootsi-poolsesse külge suurte reisilaevade sadama rajamise eestvedajate probleemid. Õieti põrkas väikesesse Undva kalurikülla 100 miljonit maksva reisisadama rajajate aastapäevad kestnud lobby sel sügisel looduskaitsjate turmtulele nagu rannaröövlite karile meelitatud laev.
Unistusest saab skandaal
Undva külast pärit Lembit Laido (61) on endine meremees, töötanud nõukogude ajal kolm aastat Angoolas sadamate alal nõunikuna. Sotsialismiaja lõpul teenis ta leiba kalurikolhooside liidus ning tunneb siinseid rannasoppe nagu oma taskuid. Tema vanem poeg Meelis Laido on Skandinaavia suurima laevafirma Silja Line esindaja Eestis. Noorem poeg Asso Laido töötab reklaamialal. Koos asutasid nad tänavu augustis ASi Undva Sadam, mille juhatuse esimees on Lembit Laido.
Peale tema veab Undvasse süvasadama ehitamise projekti ärimees Jaak Lokk, kellele kuulub AS Regionaalinvesteeringud, mis vahendab maapiirkondadesse krediidiliine. Lokk leidis ka välisinvestori Undva jaoks, kes on nõus välja panema 80 miljonit krooni. Välispanga nime paluvad ärimehed hoida saladuses, kartuses, et rohelised seda kimbutama hakkavad.
ASist Undva Sadam kuulub võrdselt 45 protsenti perekond Laidole ja perekond Lokkile. 10protsendine osalus on kohalikul Kihelkonna vallal, kes on lubanud sadama käsutusse anda kaks hektarit maad.
Kokku on Laidode pere projekti mahutanud üle poole miljoni krooni isiklikku raha. Ilmselt oleks kopp tänavu Undvas juba maasse löödud, kui kavandatava sadamakoha ligidalt ei jookseks Eesti tuntuima looduskaitseala Vilsandi rahvuspargi piirjoon.
Uus tärmin veebruaris
Projekti vastaste tegevust koordineerib Eestimaa Looduse Fond (ELF), mida juhib Toomas Trapido (27).
Tema töö on seda raskem, et ka kohalikud on sadama poolt. Siiski tegi looduskaitsjate huvigrupp paari kuuga nii palju lärmi, et suutis vähemasti esimeses raundis sadama-meeste tegevuse peatada. Keskkonnaministeeriumi komisjon määras möödunud reedel alternatiivsetele sadamakohtadele täiendava uuringu, mille valmimistähtaeg on alles 1. veebruar.
LAIDO: "Kui meie seda sadamat ei ehita, ei tee seda ka keegi teine."
Sisuliselt tõmbab see sadamaprojektile kriipsu peale. "Looduskaitsjatel on õnnestunud projekt stopata," tunnistab Undva Sadama juhatusse kuuluv Asso Laido. "Tundub, et looduskaitsjad ei saa üldse aru, millest jutt käib! Nemad muudkui uuriksid, aga meie investor ei oota."
Sama näib arvavat Undva süvasadama projekti tuliste pooldajate hulka kuuluv Saare maavanem Jüri Saar. Nimelt kavatseb maavalitsus keskkonnaministeeriumi otsuse täiendavate uuringute tellimiseks kohtus vaidlustada.
Ähvardus vabariigi aadressil
Sadama vastaste eestkõnelejaks tõusnud Trapido ähvardas Eesti vabariiki mastaapse rahvusvahelise skandaaliga, kui sadama rajamise luba Undvale antakse. Nagu juhuslikult laekusid selle nädala alguses keskkonnaminister Heiki Kranichile e-posti teel pöördumised tähtsatelt looduskaitsjatelt Prantsusmaalt, Kanadast ja Tehhist.
Häirekellad hakkasid looduskaitsjate peakorteris tööle tänavu suvel, kui AS Undva Sadam moodustati. Näiteks sai üks looduskaitsja vihje, et Saare maavalitsus taotles juba vaikselt PHARE 2000 programmilt ligi 27 miljonit krooni Undva sadama juurde viiva 14kilomeetrise teelõigu ehituseks. "Taotluses on selgelt öeldud, et keskkonnariske pole, mis on selge vale," paljastab dokumentide koopiad saanud Trapido ametnike kokkumängu sadama-meestega.
Meediasõjas sadas lööke ka allapoole vööd. Ärimehed väidavad, et looduskaitsjad võtsid ühendust võimaliku välisinvestori ja ehitusfirmaga ning hirmutasid neid rahvusvahelise skandaaliga. Ühtlasi lasti liikvele jutud, et ASiga Undva Sadam on seotud ärimehest regionaalminister Toivo Asmer ja et keskkonnaekspertiisi maksis kinni sadama võimalik ehitaja Skanska.
"Miks pole looduskaitsjad otse meiega ühendust võtnud, et tekkinud küsimused läbi arutada, vaid on pöördunud ajakirjanduse poole ning esitanud seal valel põhinevaid väiteid?" kurdab Laido.
Trapido nimetab sadama-meeste juttu demagoogiaks, mis on kohalike pea sassi ajanud. "Ma ei taha, et saarerahvas peaks mind oma vaenlaseks. Meie eesmärk pole, et sadamat ei ehitataks, vaid et sadam ehitataks mõistlikku kohta," üldistab ELFi juht.
Kumbki osapool oma positsioonilt ei tagane. Sama Mereinstituudi tehtud keskkonnaekspertiisi lugedes jõuavad ärimehed ja looduskaitsjad risti vastupidistele järeldustele. Laidode sõnul pole sadama rajamine ükskõik millisesse uuritud kolmest punktist vastuolus seaduste ega välistatud rahvusvaheliste looduskaitse konventsioonidega. "Ekspertiis ütleb, et kõik kolm (sadamakohta) on võrdselt ebasobivad," raiub Trapido.
Isegi selles, kui kaugele looduskaitseala sadamakohast õieti jääb, ei suudeta kokku leppida. Ekspertiis ütleb, et kaks kilomeetrit. Looduskaitsjad toonitavad, et meritsi vaid 560 meetrit.
Hõlmikpuu ja kirjuhahk
"Kui mina algatan varsti tuumajäätmete hoidla rajamise Kihelkonna valda, mille tulu saab arvestada tuhandetes protsentides, kas riik lubab mul seda teha?" küsib Tarpido.
Kahe osapoole vastastikku sadavaid süüdistusi ja üksteist kummutavaid argumente võibki loetlema jääda. Sõelale jääb siiski kirjuhahk. Kas ohustatud lind talvitub kavandatavas sadamakohas ja kui palju 150meetrised laevad teda häiriksid?
Sadama pooldajate sõnul meenutab jutt kirjuhahast aastate tagust vaidlust hõlmikpuu üle, mille tõttu jäi Tallinna ehitamata uus ooperiteater. "Kohalikud kalurid ütlesid, mehed, mis te jamate, pole seal ühtegi hahka. Ja need on mehed, kes käivad Undva kandis kalal iga päev," vahendab Asso Laido.
Looduskaitsjate sõnul ei saagi kalurid linde näha, sest käivad merel loata võrke sisse laskmas põhiliselt pimedal ajal. Saaremaa Linnuklubi esimehe Veljo Volke arvates aga alavääristavad ametnikud ja avalikkus lindude kaitset. "Eestil on oluline osa ainult kahe ülemaailmselt ohustatud linnuliigi kaitsel ja nendeks on kirjuhahk ja suur-konnakotkas. Kui Eesti ei tegele nende liikide kaitsega, siis kaotab ohustatud liikide kaitsest rääkimine üldse mõtte."
Paljudele tundub, et tülikas kirjuhahk hoiab saarlasi vangis. Viimase instantsi tõde, kas mõju loodusele ületab lubatu piiri, kuulub keskkonnaminister Heiki Kranichile. "Olgu jumal talle armuline," torkab Trapido.
Miks Undvasse ei tohi sadamat ehitada
(katke looduskaitsjate argumentidest)
* Keskkonnaekspertiis tehti valesti. Nime poolest võrreldi kolme erinevat võimalikku sadamakohta: Undvat, Veere ja Tamme sadamat. Tegelikult käsitles uuring ainult Undva sadamakohta. Lindude osas on kaks järeldust, mis on täiesti erinevad.
* Undva Sadama projekti vedajate väide, et riigile ei maksa projekt sentigi, on vale. Trapido sõnul on riik selleks eraldanud 900 000 krooni Regionaalarengu Sihtasutuse kaudu, mis finantseeris keskkonnauuringuid.
* Äriplaan on ebareaalne ja välisinvestor on bluff. Ühe oletusena pakuvad kriitikud, et rahastamise tekkel müüvad Laidod oma 16hektarilise tagastatud maatüki, mis plaanitava sadamaalaga piirneb, kopsaka summa eest maha.
Miks Undvasse peaks sadama ehitama
(katke projekti autorite argumentidest)
* Undvasse tuleb aastas umbes 40 Soome, Rootsi ja Saksamaa kruiisilaeva, millele lisandub regulaarliin Rootsist. Kokku umbes 100 000 külastaja ja 30 000 autot. Ainuüksi sadamas saab tööd 20 inimest, turismiärist rääkimata.
* Sadam teenib end tagasi 12-15 aastaga. Projekti üks nurgakive on tax-free. Nimelt meelitab naabreid Saaremaalt läbi põikama võimalus jätkata tulusat maksuvaba kaubandust nii kaua kui Eesti veel Euroopa Liitu ei kuulu.
* Looduskaitsjad peavad sobivaimaks sadamakohaks mõned kilomeetrid eemal asuvat Veere kalasadamat. Lembit Laido sõnul läheks sinna sadama ehitamine maksma 240 miljonit krooni, sest paepõhja tuleks lõhata 600meetrine kanal ja sadama akvatoorium, mis mereloomade elu lõplikult sassi lööks
MIHKEL KÄRMAS
