“Veelindude puhul on nakatumisvõimalus olemas ja seda rohkem kevadel-suvel kui talvel,” ütles Kutsar. “Linnud tulevad veest välja, teevad tolmu sisse ka oma väljaheite ja viirus on just selles.” Kui väljaheitel tallatakse ning see tolmuga segunedes õhku paiskub, siis on suurem tõenäosus, et lapsed võivad seda sisse hingata. Eriti just veelinnud võivad olla viirusekandjad, kes ise haigeks ei jää. Lastel on nakatumiseks suurem tõe- näosus, kuna oma lühikese kasvu tõttu on nad võimalikule nakkusohule lähemal.

Kutsari sõnul on Türgist teada juhtusid, kus lapsed haigestusid, sest tõid haigeid linde tuppa ja puutusid nendega lähedalt kokku, musitades näiteks haige linnu nokka. Sealt aga eritub nakkusohtlikku lima. See-tõttu said lapsed tugeva viirusannuse ja surid.