Linn asub võitlusse müratekitajatega
Linna tellimusel kevadel valminud Tallinna mürakaardi järgi koostab linna keskkonnaamet järgmiseks viieks aastaks tegevuskava linnakära vähendamiseks. Kuu alguses saadeti järelepärimine kuuele kõige suuremat müra tekitavale firmale, kust päriti suurettevõtte plaane, kuidas kavatsetakse tekitatavat müra vähendada.
Ainsana kuuest suuremast tööstuslikust müraallikast suutis konkreetset müravähendamisplaani näidata Eesti Raudtee.
„Kuni aastani 2012 on planeeritud teostada raudtee peateede remont Tallinna–Pääsküla ja Tallinna–Ülemiste raudteelõigul, mille käigus vähendatakse pöörmete arvu jaamades, keevitatakse omavahel kokku rööpad ja korrastatakse raudteede geomeetria,” seisab Eesti Raudtee infrastruktuuridirektori Arvo Smiltinši allkirja kandvas vastuses. Tööde maksumuseks on Eesti Raudtee plaaninud 185 miljonit krooni. Samalaadseid töid kavatseb teha ka sõitjateveoga tegelev Edelaraudtee, kuid sellega kuue suurema mürareostaja kindlad plaanid piirduvad. Nii mainib Tallinna Sadam müra vähendamise meetmena järgmistel aastatel, et „on alustatud uuringuid, mis käsitlevad sadamat külastavate laevade võimalikku ühendamist kaldaelektrivõrku”.
Sadama esindaja väitel on sadamast tulev müra viimastel aastatel vähenenud tänu reisilaevade Admiraliteedi basseinist äraviimisele ja Meloodia Helsingi liinilt lahkumisele.
Seevastu Väo karjääris paekivi kaevandav Väo Paas ei kavatse lähematel aastatel rakendada täiendavaid müraleevendusmeetmeid. Osaühingu juhataja Veljo Haube hinnangul on juba varem müra leevendamiseks kasutusele võetud mitmesuguseid meetmeid, näiteks masinapargi vahetus ja lõhkamises kasutatava lõhkeaine hulga vähendamine. Lisaks on karjääri servadesse rajatud pinnasevallid.
Ettevõtetega, kes ületavad oma müraga lubatud norme, tegeleb tervisekaitseinspektsioon, kellel on õigus teha ettekirjutusi ja trahvida.
Teised suuremad müratekitajad on veel paekivitoodete tehas, lennujaam ning autoliiklus.
2001. aastal vastu võetud Tallinna keskkonnatervise arengukava järgi tohib elu- ja puhkepiirkondade vahetus läheduses müratase päeval ületada 55 ja öösel 45 detsibelli. Ometi pole toonase arengukava hinnangul sellised näitajad võimalikud raudteele lähemal kui 150 meetrit, aga ka suuremate liiklusmagistraalide äärsetes majades.
Müra vähendamise arengukava
•• Aasta lõpuks valmivas müra vähendamise tegevuskavas valmistatakse ette muudatused liikluskorralduses, maakorralduses jne. „Müravastaseid meetmeid rakendatakse eelkõige seal, kus müratase avaldab kahjulikku mõju tervisele,” sõnas Tallinna keskkonnaameti juhataja asetäitja Tõnis Kõrvits.
•• Tegevuskava aluseks olev kevadel valminud mürakaart on saanud ka kriitikat. Nimelt hilines mürakaardi valmimine ligi aasta ja tulemuse usaldusväärsuses on kahelnud näiteks riigikogu liige Tõnis Kõiv, kelle hinnangul on jäetud arvestamata tegelik autode vool ja tööstusettevõtete arv, aga rongiveeremi helitugevuse aluseks võeti Skandinaavia raudteed, mis on Eesti omadest palju vaiksemad.
