Nüüd on paviljon keset kivi-plaatidest põrandat haigutava haisva auguga ning rüüstatud seintega muutunud kohaks, kus õhtuti kogunevad kahtlased noortekambad.

“Õhtuti koguneb sinna selline seltskond, et ma ei julge sealkandis isegi oma koera pissitada. See on selline odavamate narkarite koht. Grafiti ja barbaarsuse koht,” kirjeldas Kodulinna maja emand Tiina Mägi Harjumäe käestlastud kõlakoda.

Mägi sõnul on kurb vaadata, kuidas vandaalide saagiks on langemas kena traditsioonidega koht, mis on linlastele aastasadu meelelahutust pakkunud. “Seal võiks korraldada kontserte või vabaõhuüritusi lastele. Vanal ajal oli seal ju lõbustuspark. Nüüd on aga asi väga käest ära,” nentis Mägi.

VABADUSE VÄLJAKUST LAHKU. Kesklinna asevanema Kaia Sarneti sõnul seisab paviljoni päästmine Vabaduse väljaku juba aastateks venima jäänud detailplaneeringu kehtestamise taga.

“Formaalselt ei kuulu see paviljon õieti kellelegi, kuna paviljonialune maa on munitsipaliseerimata. Munitsipaliseerida saab seda aga ainult Vabaduse väljaku detailplaneeringuga, mille sisse jääb ka Harju mägi,” nentis Sarnet.

Kuni paviljon ametlikult kellelegi ei kuulu, ei saa linn selle remondiks ka raha anda ega kõlakoda üritusteks välja rentida.

“Oleme juba aastaid üritanud probleemile lahendust leida. Eesmärk oleks sellele kohale mingi ajalooliselt sobiv meelelahutuslik funktsioon leida,” kinnitas Sarnet.

Probleemile lahenduse leidmiseks ning linnavalitsuse utsitamiseks otsustas Tiina Mägi juhitav kesklinna halduskogu linnaelukomisjon teha linnavalitsusele pöördumise, milles tegi ettepaneku Harju mäe detailplaneering Vabaduse väljaku omast eraldada ja selle menetlemist kiirendada.

“Kui see Vabaduse väljaku detailplaneering on määratud venima, siis olgu. Selge on ju ka see, et ei Harju mägi ega Kiek in de Kök asukohta ei muuda ja paviljon tuleb päästa enne, kui see lõplikult ära lagastatakse või põlema pannakse,” märkis Mägi.

LINLASELT: Viivad jupikaupa ära

Harjumäel on muistsest ajast kõlakoda. Midagi mõistlikku pole temaga iseseisvusajal suudetud peale hakata, ei ole ta saanud hinge sisse vabaõhukohviku ega kontserdipaigana. Ainult inertsist veel seisab püsti.

Samal ajal, kui linnavõimul on grandioossed plaanid vabaduskella rajamiseks, ei märka kõlakoda keegi. Vene ajal, kui plaadipoodides plaate ei müüdud, oli kõlakoja juures vähemasti plaaditurg. Nüüd ei ole. Ja varsti vist pole enam kõlakoda ka. Igatahes on praeguseks kõlakoja ühe seina sisse suur auk tekkinud. Ei tea, kas kellelgi on küttepuid vaja läinud või ehitusmaterjali. Kui hoone juba servast lagunema hakkab, on ta varsti kadunud. Ka päise päeva ajal ja otse linnavalitsuse silma all. Kingissepa monumendil oli kõlakojast õnnelikum saatus – tema viidi Harjumäelt vähemasti ühes tükis minema. Ja mitte ahju. Kaarel