Linn loodab korteriühistute pankrottide ohus riigi abile
Seoses raske majandusolukorra ning elektri-, vee- ja küttehinna tõusuga plaanib Tallinna linnavalitsus lähinädalatel saata rahandusministeeriumile oma ettepanekud pealinna korteriühistute pankrotistumist ennetava stabilisatsioonifondi loomiseks.
Elamumajandusameti juhataja Priit Pärtelpoja hinnangul võivad inimestel tekkida peagi raskused teenuste eest maksmisega ning nõnda loodetakse, et riik hakkaks andma ühistutele lühiajalist ja soodsat laenu, mille inimesed hiljem küttevabadel perioodidel tagasi maksaksid.
„Idee sai alguse Mustamäe linnaosa halduskogu pöördumisest, milles meile teada anti, et peagi võivad inimestel tekkida raskused näiteks kütteteenuse eest tasumisega,” selgitas ta. „Linn pöördus seejärel oma ettepanekutega majandusministeeriumi poole, sealt paluti võtta ühendust rahandusministeeriumiga.” Pärtelpoeg rõhutas, et enne ettepanekute tegemist analüüsitakse hoolikalt olukorda ja riigi võimalusi.
Eesti korteriühistute liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva sõnul tegi korteriühistu stabilisatsioonifondi loomiseks ettepaneku juba möödunud sügisel. „Meie taotluseks on, et makseraskustesse jäänud ühistud saaksid riigilt täiesti intressivaba laenu,” selgitas Jõgeva, lisades, et info ühistute otsesest pankrotistumisest pole temani jõudnud, küll aga on tekkinud varasemate aastatega võrreldes enam võlgnikke. „Kõige hullem on olukord veel nendel inimestel, kes on hiljuti töö kaotanud. Majandusolukord näitab sedagi, et koondamisi võib lähitulevikus veel ette tulla,” nentis Jõgeva.
Kuidagi tuleme toime
Valdeku 102 asuva korteriühistu esimehe Jevgeni Matsalu sõnul pole neil võlgnevusi veel tekkinud, kuid stabilisatsioonifondi loomine oleks kahtlemata vajalik. „Oleme seni kuidagi toime tulnud,” rääkis Matsalu. „Näiteks edastasime enne küttehinna tõusu majaelanikele vajamineva info juba kuu aega varem.”
Korteriühistu esimees lisas, et tulevikku ei tea ette. „Fondi loomine oleks igal juhul vajalik. Võib ju olla, et praegu on inimesed suurenenud teenustasude maksmiseks kõvasti pingutanud, hiljem tulevad aga tagasilöögid,” tõdes Matsalu.
Rahandusministeeriumi kõneisik Kristi Jõesaar teatas, et ministeerium teemat kommenteerida ei soovi.
Parts: soojafirma kuulub ju linnale
•• Tallinna linnavalitsusest laekunud stabilisatsioonifondi loomise ideele vastates toonitas majandusminister Juhan Parts asjaolu, et ministeerium mõistab küll omavalitsuse muret korteriühistute võimaliku pankrotistumise pärast, kuid juhib samal ajal linna tähelepanu sellele, et AS Tallinna Soojus on linna omanduses olev äriettevõte.
•• „Sellest võiks eeldada, et linnal on suurem võimalus mõjutada ettevõtte hinnakujundust viisil, mis väldiks teie poolt kirjeldatud ohtusid korteriühistutele,” selgitas Parts oma vastuses abilinnapea Eha Võrgule.
•• Majandusminister lisas, et juba alates 2003. aastast on ministeerium suunanud EL-i struktuurvahendite abiraha just korterelamute rekonstrueerimise toetamisse, et vähendada energiatarbimist ja elamute kütmisele kuluvat ressurssi.
•• „Viimaste aastate jooksul maailmaturul toimunud üldisest toorainete hinnatõusust tulenevat küttehindade kallinemist ei saa majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kahjuks mõjutada, ehkki valitsemisalasse kuuluv ja tarbijate võrdse kohtlemise eest seisev konkurentsiamet on juba pööranud Eesti Gaasi ja Tallinna küttevõrgu suurima tarnija tähelepanu viimasel poolel aastal maailmaturul aset leidnud hinna alanemisest tulenevale ootusele küttehinna korrigeerimiseks,” lisas Parts.
