“Lennuk kukub Ülemiste järve – mis siis saab?” küsis keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Indrek Tamberg. “Teine võimalus peab olema, et saaks automaatselt ümber lülitada alternatiivse veevaru peale, näiteks Kakumäel ja Nõmmel põhjavee peale, Pirital jõevee peale, ka Raku järvest oleks palju abi,” vastas ta.

Hüdrogeoloog Erna Sepa sõnul on Tallinna otsus midagi ette võtta ainult tervitatav, sest praegu oleks linna varustamine veega katastroofiolukorras puudulik.

Abilinnapea Toivo Ninnas ütles, et Raku piirkonna tulevikku suunav komisjoni pole veel moodustatud, kuid seda tehakse lähiajal. Komisjoni hakkavad kuuluma linna, Saku valla, kaitseministeeriumi, Tallinna Vee ja teiste asjaga seotud poolte esindajad.

Komisjon uurib ala maasturitega

Lisaks teeb linn endale Ninnase sõnul selgeks veebilansid, sest praegu pole täpselt teada, kui palju ja kus on linnal vett. “Töö on lõpujärgus. Saame teada, mis meil tegelikult olemas on,” lausus Ninnas.

Peamiselt saab linn uurida pinnaveevarusid, sest põhjavesi on riiklik loodusvara. Sama töö raames ongi käsile võetud Raku järve uurimine. Ninnase sõnul on Saku vald, kuhu järv suuremalt osalt jääb, nõus komisjoni liikmetele tegema maasturitega ekskursiooni järve ümber.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsepa sõnul on oluline ka see, et liivamaardla aktiivsed varud kõigepealt välja kaevandataks. “Tallinna lähedal võib aktiivseid varusid ühe käe sõrmedel üles lugeda, neid ei tohiks ära raisata,” ütles Raudsepp.

Ninnas nentis, et liiva kaevandamise lõpetamisel tõuseks ehitamise hind Tallinnas kohe, sest järgmine kaevandus on palju kaugemal. “Samas väheneb ka veevaru, kui liiv välja võtta. See on kahe otsaga asi,” märkis Ninnas.

Teine probleem on seotud piirkonna kui puhkealaga.

“Praegu tassivad inimesed siia palju prügi, samas käivad ka ujumas. Vaja oleks see ala korrastada,” ütles Ninnas.

Seetõttu kavatseb linn rajada valgustatud suusa- ja matkarajad, ehitada välja matkaonnid ja lõkkeplatsid, et “seadustada isetegevuslik puhkeala”.

AS-i Tallinna Vesi veelabor võtab Raku järvest üks kord kuus vee kvaliteedi analüüse, nende andmeil on järve vee kvaliteet suhteliselt hea. Kvaliteedi tagab järve toitev põhjavee soon, kuid kuna tegemist on pinnaveeallikaga, siis esineb ka reostust.

Tallinna Vee avalike suhete juht Karita Sall ütles, et Raku järve vett saaks kriisiolukorras kasutada, kuid töötlemata ei ole seda lubatud joogiveena tarvitada. “Tuleb tingimata mõelda Raku järve vee puhastamise võimalustele,” märkis Sall.

Suurema probleemina nimetas Sall tõika, et Raku järve veevaru on piiratud. “Kui näha ette Raku järve veepinna alanemist meetri võrra, siis võib järvest võtta vett umbes 10 000 m3 ööpäevas. Võrdluseks: Tallinn tarbib praegu umbes 70 000 m3 ööpäevas,” märkis Sall.

Järvi ühendab 33 aasta vanune toru

Ülemiste järv ja Raku järv on veel praegugi ühendatud suure toruga. Tallinna Vee andmeil ehitati kahe järve vahele ühendustoru 1970. aastal. Raku järvest oli suurt kasu 1975. aasta veepõua ajal, kui Tallinna linn kuiva suve ja üha tõusva tööstusliku tarbimise tõttu veepuuduse käes vaevles. Täna ei kasuta pealinn Raku vett küll otseselt, ent kevadise suurvee ajal, kui Raku järve veetase tõuseb, jõuab sealne vesi isevoolselt ka Ülemiste järve.

Hüdrogeoloog Erna Sepa sõnul voolab vesi Ülemistesse, sest Raku järve absoluutkõrgus on 42 meetrit ja Ülemiste oma 37 meetrit.

“Tegu on raiskamisega, sest Raku vesi on puhtam kui Ülemiste oma. Kujutage ette, võtame puhta vee, lahjendame solgiga ja siis anname rahvale,” ütles Erna Sepp. Puhastamise hind moodustab tema andmeil kuni 4/5 vee hinnast.

Sepp avaldas lootust, et kui kava läbi läheb, võib Tallinna Vee monopoli asemele tekkida alternatiivne veepakkuja, mille tulemusel alaneb vee hind ja paraneb kvaliteet.