Linn võib hakata räämas ja ohtlikke tondilosse sundvõõrandama
“Teeme ettepaneku kaaluda eriti kriitilises seisus hoonete sundvõõrandamist. Need majad, mida omanik pole vaatamata korduvatele trahvidele korda teinud, on ääretult räämas ja koledad,” ütles korrakaitsekomisjoni esimees Rain Veetõusme.
Veetõusme sõnul on paljud sellised kohad muutunud ka narkomaanide, kodutute, varaste ja kuritegelike isikute pesitsuspaigaks, kuna omanik pole sulgenud isegi sissepääsu hoonesse.
Teda toetab ka Harjumaa päästeameti pressiesindaja Kirill Teiter, kelle sõnul pannakse palju selliseid maju regulaarselt põlema. Markantse näitena tõi ta OÜ-le Mainland Sales kuuluva krundi kesklinnas, Jakobsoni 11, kus paikneb kolm poolpõlenud maja. “Nendega on kogu aeg üks kammajaa. Viimane tulekahju oli 13. märtsil, siis leiti sealt ka kaks surnut,” märkis Teiter.
Korrakaitsekomisjoni nimekirjas on veel kümneid kahtlasi maju, sealhulgas näiteks kõrvalasuvad Jakobsoni 5 ja 7, Joa 6, Narva maantee 80 ja Ravi 13.
Raiskavad linna raha
Teiteri sõnul on tuletõrje seisukohalt tegu ressursi lõputu raiskamisega, sest tuletõrje saab kohtadesse, kus omanik tuleohutuseks midagi ette ei võta, mitu väljakutset aastas. “Omanikud ootavad, et need maha põleks, nad isegi ei pea tellima süütamist. Varem või hiljem jätab mõni lõkke põlema,” nentis Teiter. Veetõusme nimetas selliseid tondilosse surmahotellideks. “Neis hukkub pidevalt nii narkomaane kui ka kodutuid kas vägivalla, üledoosi või mõnel muul põhjusel. Kiiremas korras on vaja midagi ette võtta.”
Nn surmahotellide sundvõõrandamine on Veetõusme sõnul põhjendatud sellega, et omanikud ei maksa tihtipeale isegi trahvi ära või kui ka maksavad, siis ei võta ikka midagi ette.
Munitsipaalpolitsei juhi Tiit Kivikase sõnul on praegu 12 objekti, kus probleem eriti terav. “Firmasid karistame trahviga kuni 20 000 krooni, üksikisikut umbes 6000 krooniga,” ütles Kivikas.
“Paraku juhtub vahel nii, et omanik ei reageeri trahvile. Kui saaks sundvõõrandamise protsessi kiiremaks teha ja rakendada, oleks kõigil palju parem,” ütles Kivikas.
Lammutamist on linn seni rakendanud eelkõige iseendale kuuluvate varemete puhul.
Pärnu on sundvõõrandanud
Tallinn pole seni sundvõõrandamist protsessi keerukuse ja pikaajalisuse tõttu praktiseerinud, küll aga on seda tehtud Pärnus.
“Pärnus Rüütli tänaval oli kunagi kohvik. Linn nõudis viis aastat omanikult, et ta teeks selle korda. Kui hoone muutus varisemisohtlikuks, siis see sundvõõrandati ja müüdi oksjonil uuele omanikule,” ütles Harjumaa päästeameti pressiesindaja Kirill Teiter. Nüüd on kohvik tipp-topp korras.
Munitsipaalpolitsei juhi Tiit Kivikase sõnul ei avalda trahvid tihti mingit mõju, kuid on teisi mõjutamisvorme.
“Aasta tagasi oli probleem Tondil kasarmute alal. Omanik, kaitseministeerium, ei tahtnud reageerida. Siis panime sildi juurde, et kogu see ilu siin on kaitseministeeriumi oma. Siis lammutati kohe maha,” muigas Kivikas.
Linna ehitusjärelevalve teenistuse ehituskontrolli osakonna juhataja Tõnis Kurriku sõnul saab ehitusjärelevalve nõuda hoone korrastamist või ka lammutamist vaid siis, kui see kujutab otsest ohtu inimese elule või tervisele.
