Linnavolikogu komisjonides liiguvad ettepanekud Tallinna kolme uue mälestusmärgi rajamiseks: Tondi-poistele, Jüri Vilmsile ja Marie Underile.

Tondile 1924. aasta detsembrimässu mahasurumisel hukkunud kadettidele pühendatud mälestussamba taastamiseks algatasid volikogus eelnõu niihästi isamaaliitlased kui ka Keskerakonna fraktsioon.

Linnavalitsus toetab Keskerakonna ettepanekut. Kui Isamaaliidu fraktsioon oli pannud ette taastada 1928. aastal püstitatud ja 1940. aastal hävitatud Tondipoiste ausammas selle algses asukohas, siis keskerakondlik versioon soovitab linnavalitsusel moodustada ajutise komisjoni, et selgitada välja võimalused taastamaks 1924. aasta detsembrimässu mahasurumisel hukkunud kadettide mälestussammas.

Linnakujunduskomisjoni esimehe, abilinnapea Taavi Aasa sõnul pole mõeldav, et rahvasuus Tondi-poiste ausambana tuntud mälestusmärk taastataks originaalsuuruses. “See oli massiivne ja sarnasel kujul teda sinna panna ei saa,” ütles Aas. “Tuleb läbi rääkida, kas teha vähendatud koopia.”

Kommunistliku riigipöördekatse käigus hukkus neli Tondi sõjakooli kadetti, kelle mälestuseks lõi skulptor Amandus Adamson monumendi, kus kaheksameetrisel graniitpostil seisev kadett hoiab põlvel haavatud sõpra.

Sotsiaaldemokraadid omakorda on volikogus edastanud Eesti kirjanike liidu ettepaneku püstitada luuletaja Marie Underile mälestusmärk tema sünnikodu kohale Koidu ja Luise tänava nurgal või mõnda teise väärikasse kohta kesklinnas. “Selle mõtte paneme linnaeelarvesse ja teeme ära,” lubas Aas.

Vilms ja Under tuleval aastal

Viimasel linnavolikogu istungil andis Keskerakonna fraktsioon üle eelnõu, mis teeb linnavalitsusele ülesandeks püstitada riigitegelase Jüri Vilmsi mälestusmärk tema 120. sünniaastapäevaks 2009. aastal. “Ma arvan, et sellega on nagu Marie Underi mälestusmärgiga – järgmise aasta eelarvest leiame raha,” ütles abilinnapea.

Lisaks on koostöös riigivalitsusega kavas püstitada kommunismiohvrite mälestusmärk.

Eesti reservohvitseride kogu rajab Rävala puiesteele välisministeeriumi esisele haljasalale vastupanu mälestusmärgi, et tunnustada riikliku järjepidevuse kandjaid. Ajaloo jäädvustamise sihtasutuse juhatuse liige Eerik-Niiles Kross ütles, et mälestusmärk on kavas avada järgmise aasta 23. augustil “Eesti Vabariik 90” ürituste raames. “Projekti kooskõlastuste saamine on viimase vindi peal,” ütles Kross.