Linna rahandusjuht nimetab riigi suhtumist hoolimatuks
Tallinn toidab suurt osa Eestist, kuid riik võtab Tallinna arvelt ainult raha välja, süüdistab Tallinna linnavalitsuse finantsjuht Ahti Kallaste.
Milline on riigi roll Tallinna rahastamisel?
Minu jaoks on probleemne valdkond, mida linnapea ühel korral ka ütles – küll emotsionaalselt – kohustusi loetakse ühisteks, aga õiguste balanss on paigast ära.
Näen ka, et kohalikul omavalitsusel on praktiliselt olematud võimalused teha oma tulupoliitikat. Iseseisvalt ei saa linn leida endale tulusid ja sõltub väga palju riiklikest maksudest.
Ka Tallinn sõltub sellest – 97 protsenti maksudetuludest on riiklikud maksud – põhiliselt üksikisiku tulumaks ja maamaks. Mistahes otsused riigi tasandil mõjutavad Tallinna väga palju. Kas või üksikisiku tulumaksuvaba miinimumi tõstmine läheb Tallinnale väga palju maksma.
Nagu igale teisele kohalikule omavalitsusele?
Teised saavad tasandusfondist üldjuhul selle raha tagasi. Tallinna kohta öeldakse, et te olete ise rikkad. Ma ei ole veendunud, et me inimese kohta nii väga rikkad oleme.
On oht, et üldjuhul enne valimisi arvatakse, et nüüd on õige aeg tulla uuesti välja maksupoliitiliste põhitõdedega, mida tuleb ka kohe täita.
Sellised lubadused lähevad Tallinnale üldjuhul tulubaasi osas kalliks maksma. Võiks leida hoopis teistsugused lahendid, et jõulised omavalitsused nagu Tallinn või Tartu omaksid oma tulubaasi formeerimisel rohkem iseseisvust. Usun, et riik võidab sellest.
Mis see iseseisvus oleks?
Õigus määrata oma makse. Mitte kirjutada ette, mis makse võib kirjutada.
Mis maksu võiks Tallinnas kehtestada?
Oleme rääkinud turismimaksust, mille tulud võiks suunata Tallinna vanalinna ja turismi arendusse ja luua seeläbi töökohti juurde. On ka teisi mõtteid. See võimalus on täna praktiliselt olematu.
Teine oht on ohtrad kulupoliitilised lubadused, mida tahetakse realiseerida. Tallinnale öeldakse, et tema maksab igal juhul kõik kulutused ise.
Mismoodi haridussüsteemi konkreetselt eraraha tuua saaks? Et müüme koolid maha?
Ei müü. Kui selle mõtte nüüd väga selgelt välja ütlen, siis tekitab see poliitilisi emotsioone. Ma ei täpsusta veel.
Selge on, et Tallinna linn paneb igal aastal 50 miljonit krooni teedele, mis ühendavad riigimaanteid Tallinna sadamaga.
Riik ei pane sinna midagi, aga riik võtab igal aastal 300 miljonit krooni dividende sealt. Mis juhtub, kui Tallinna linn nende teede eest ei hoolitseks?! Kui Tallinna sadam kui kuldkana ikka kuldmune muneb, peaks ka teised asjapooled olema sellest huvitatud.
Tallinn koos Harjumaaga annab 60 protsenti rahvuslikust koguproduktist.
Samas on riigi investeeringud siia kaduvväiksed. Öeldakse, et see on regionaalpoliitika. Võib öelda, et Tallinna tehtud investeeringud toodavad palju kiiremini tagasi ja see on kogu riigile hiljem kasulik.
Siin on vaja tõsist poliitilist otsust?
Seda jah. Me ikkagi tegelikult toidame paljuski muid regioone. Selle eest, et tulu Eestile tekiks, ei peaks ainult Tallinn üksi hoolt kandma.
