Sellel on näha rüütelkonna kui omavalitsus- ja kohtuinstitutsiooni tegevust kajastavad dokumendid, rüütelkonnale väljastatud privileegid ning rüütelkonna alistumisel Rootsi kuningale Erik XIV 1561. aastal ning Vene tsaarile Peeter I 1710. aastal sõlmitud lepingud.

Arhiividokumentide kõrval on näitusel fotod ajalooarhiivis säilitatavatest aadlidiplomitest ja vapikirjadest. Näitusele on eksponaate andnud ka Eesti Kunstimuuseum ja Eesti Ajaloomuuseum, mõni eksponaat on pärit erakogudest.

Rüütelkonna 750. aastapäeva tähistamise ajendiks on 1252. aasta 30. septembrist pärinev ürik, millega Taani kuningas Christopher I kinnitas vasallidele Tallinnas ja Rakveres, et neile läänistatud maavaldused on pärandatavad. Tõenäoliselt olid juba selleks ajaks kuninga Harju- ja Virumaa vasallid ühinenud omaette korporatsiooniks, mille põhjal 13. sajandi jooksul kujunes välja õiguslikult tunnustatud ja privilegeeritud seisus.

Hiljem Eestimaa rüütelkonnaks kutsutud poliitilismajanduslik aadlikoondis reguleeris 13. sajandist kuni Eesti Vabariigi moodustamiseni 1918. aastal Põhja-Eestis peaaegu kõiki eluvaldkondi. BNS