Linnade ja valdade hoogne laenamine ähvardab tõsta maksukoormust riigis

Viie kuuga olid 43 omavalitsust eelarvega puudujäägis, mis võib mitme valla või linna viia pankrotti

Kui omavalitsused jätkavad praeguses tempos laenamist, ähvardab see tõsta maksukoormust ja rikub riigi mainet, hoiatavad majandusasjatundjad.

"Enamikul omavalitsustel puudub kindel investeerimis- ja laenupoliitika, rohkem tõmmeldakse niisama," ütles rahandusministeeriumi nõunik Ants Leemets.

Ühispanga kapitaliturgude strateegi Aivo Kanguse sõnul tajuvad omavalitsuste juhid küll ohte, mida liigne laenamine kaasa võib tuua, kuid kindlasti ei teadvusta nad enesele piisavalt laenamise riske. "Sageli ei ole omavalitsused ka kindlad, kust laenude tagasimaksmiseks küll raha võetakse."

Kanguse sõnul tõmbab liigne laenamine ka alla riigi mainet, seepärast peaks tema hinnangul keskvalitsus omavalitsustel silma peal hoidma ning aeg-ajalt läbimõtlemata projektide elluviimist ka takistama.

Majandusministeeriumi majandusanalüütiku Indrek Jakobsoni hinnangul on majanduse ja riigi seisukohast vaadates omavalitsuste praegune laenamine vastutustundetu, kui omavalitsuste laenuraha ei kasutata just riigi jaoks ülioluliste investeeringute tegemiseks.

"Selliseid investeeringuid finantseeritakse aga tavaliselt nagunii riigieelarvelistest vahenditest, seepärast ei näe ma praegu omavalitsuste poolt suureks laenuvõtmiseks mingisugust põhjust," ütles Jakobson.

Üleliigse laenamise esimeseks tagajärjeks on Jakobsoni sõnul maksukoormuse tõus omavalitsuse sees, sest omavalitsus hakkab raha hankimiseks kasutama kõiki seadusega lubatud viise.

"Teiseks jääb laenude tagasimaksmisele kuluva raha tõttu tulevikus vähem raha alles võib-olla tunduvalt olulisemate ja vajalikemate investeeringute jaoks," lisas Jakobson. Liigne laenamine võib tipneda ka kohaliku omavalitsuse nn pankrotiga, kus omavalitsus lihtsalt enam ei suuda oma kohustusi täita.

Rahandusministeeriumi nõuniku Ants Leemetsa hinnangul ei ole kohalike omavalitsuste laenupoliitika kaugeltki korrektne ning vajab kindlasti muudatusi. Omavalitsuste tavalisim viga laenu võttes seisneb tema sõnul selles, et omavalitsus võtab laenu mingi objekti ehitamise alustamiseks, kuid samas pole teada, kust leitakse raha objekti lõpetamiseks.

Sellistele projektidele laenuvõtmist tuleks Leemetsa sõnul kindlasti piirata. Tema hinnangul on viimasel ajal laenuraha kasutamise efektiivsust alla tõmmanud ka lähenevad kohalike omavalitsuste valimised – viimase hetke laenuvõtmistega püütakse võita veel viimaseid valijahääli.

Leemets ütles, et rahandusministeerium ei saa omavalitsuste laenuvõtmist kuidagimoodi piirata, kui omavalitsus just ei ületa seaduses lubatud piire.

Küll on aga rahandusministeeriumil aasta lõpuks kavas laenuvõtmise paremaks reguleerimiseks luua korralik laenuregister, mis annaks täpse ülevaate omavalitsuste laenamistest ning annaks võimaluse laenuvõtmisi hinnata laiemalt, ka makroökonoomilisest vaatenurgast.

Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste eelarvete talituse juhataja Veiko Tammearu sõnul on Eestis paarkümmend omavalitsust, mille laenukoormus on jõudnud maksimaalse lubatud piirini. Suurematest omavalitsusüksustest on selle piirini jõudnud Tartu, Pärnu, Maardu, Tamsalu, Keila ja Kuressaare, kes saavad praeguse seisuga oma laene vaid refinantseerida.

Tartu kulutab kümme miljonit ülemäära

Mai lõpu seisuga ületasid Tartu linna kulud tulusid 10,7 miljoni krooniga, puudujääki on finantseeritud arvelduskrediidiga.

Tartu linnavalitsuse rahandusnõuniku Ilme-Tiiu Tinni sõnul on Tartu aastate jooksul laenuks võetud umbes 100 miljonit krooni kasutanud Kroonuaia silla ehituseks ning linna teede ja tänavate remondiks, jooksvateks kulutusteks pole Tinni kinnitusel raha kasutatud.

Kuressaare linna arengu- ja rahandusosakonna juhataja Urmas Treieli sõnul on Kuressaare juba kolm aastat olnud laenuvõtmise maksimumpiiri peal.

Laenuraha on tema sõnul kasutatud Kuressaare väljaehitamiseks tõeliseks puhkuselinnaks – laenudega on valmis ehitatud mereäärne puhkeala, ujumisrand, sügisel on valmimas jahisadam. Samuti kulutati laenuraha linnateatri ning päevakeskuse ehitamiseks, lisas Treiel.

Võetud lühiajalisi laene tulude sekka arvestamata küündis Kuressaare eelarvepuudujääk mai lõpu seisuga 6,3 miljoni kroonini, mis moodustas 15 protsenti viie kuu eelarvetuludest.