MTÜ Tallinna Kalaturg juhatuse liikme ja Kultuurikatla juhatusse kuuluva Peeter-Eerik Otsa sõnul loodetakse juba aprillis-mais avada Kultuurikatla, linnahalli ja endise lipuvabriku ees asuva basseini vahele jääval territooriumil kalaturg. Eakamad tallinlased võiksid tema ütlust mööda mäletada seda ala kui kalaga kauplemise kohta juba eelmise sajandi esimesest poolest.

„Territooriumi suurus on vaba tõlgendamise küsimus,” vastas Ots küsimusele turu pindala kohta. Koos akvatooriumiga võib ala suurus olla tema hinnangul kuni 600 ruutmeetrit, müügiplats aga kuni paarisajaruutmeetrine. „Üritame luua siia Tallinna rannale ja linnale sobilikku keskkonda.”

Paarkümmend müügikohta

Otsa sõnul on turg mõistlik avada kevadel, kui kalavalik on kõige suurem. „Suvel tuleb juba põud peale,” nentis ta. Esialgse plaani kohaselt hakkaks turg tegutsema ühel päeval nädalas. „See oleks lihtsuse, nutikuse ja euronõuetele vastavuse piiril,” muigas Ots.

Muul ajal võiks turu jaoks valmistatavaid teisaldatavaid müügilette tema sõnul hoida Kultuurikatla territooriumil. Kuni paarkümmend müügikohta saaks täita laia Eesti kalurite püütud kalade valikuga.

Maa omaniku Pro Kapitali juhatuse liikme Allan Remmelkoori sõnul uuritakse praegu, mis õigused ja kohustused turu rajamisega kaasnevad ning mida oleks võimalik teha ilma suuremate ehitustöödeta. Tallinna arengukavad on turu taaselustamist näinud ette juba aastaid, siiani on see seisnud aga detailplaneeringu kinnitamise taga. Remmelkoori sõnul on detailplaneering alles menetlemisel ja planeeringus on kindlaks määratud ka üldkasutatav rannapromenaad. Samal ajal näeb plaan ette ka alale arhitektuurikonkursi korraldamise, mistõttu ei ole turu ümbruse hoonestus veel täpselt kindlaks määratud.

Samuti MTÜ Tallinna Kalaturg juhatusse kuuluva Reigo Kuivjõe sõnul suheldakse kaluritega Eesti kalandusühistute kaudu, nende abil hakkab värske kala ka turule jõudma.

Harju kalandusühingu juhatuse esimees Kaido Vagiström kinnitas, et müügikoha rajamist on pidanud oluliseks ka kalurid ise. „Jutt käib kaluritest üle Eesti,” täpsustas Vagiström. Tema sõnul hõlmaks turul pakutav valik nii merest, siseveekogudest kui ka Eesti kalakasvandustest püütud kalu.

Seitse aastat seisnud plaan

•• MTÜ Tallinna Kalaturg juhatuse liikme Peeter-Eerik Otsa sõnul on kalaranna detailplaneering seisnud seitse aastat. „Kaua räägitud asja enam devalveerida ei tahaks,” loodab Ots asja seekordsele õnnestumisele. „Teistele vastikut keskkonda ei taha ju keegi luua.”

•• Peale Kultuurikatla taga asuva müügiplatsi võiks värsket kala müüa platsi kõrval akvatooriumis seisvatelt kalapaatidelt. „Selline turg on olemas igal pool merelinnades, ka Helsingis,” toob ta näite. Teistel nädalapäevadel võiks Otsa sõnul korraldada piirkonnas mahetoodetele ja -põllundusideedele suunatud ökoturgu ning Kultuurikatlale lähemal ka näiteks Eesti kunstiakadeemia tudengite loomingut pakkuvat kunstiturgu.

•• „Tuluallikas turg kindlasti ei ole,” nendib Ots. Tema sõnul jääb ühe koha maksumus alla kümne tuhande krooni, suvemaja tüüpi lahenduse korral ulatub aga mitmekümne tuhandeni. „Paarisaja tuhandega peaks saama koha siiski valmis ehitada, lisanduksid veel püsikulud.”