Linnaosa uus üldplaneering seab ohtu Nõmme männid
Täna õhtul kell 17.30 Rahumäe põhikoolis algava arutelu teema ehk Nõmme üldplaneering on tekitanud elanike vastuseisu juba enne eskiisprojekti tutvustamistki – nii näiteks oli suhtlusportaalis Facebook loodud üleskutsega „Nõmme kaitseks!” eile õhtuks liitunud juba üle 60 inimese.
Muude küsitavuste hulgas on Tallinna linnaplaneerimise ameti koostatud eskiisprojektist välja toodud näiteks sellised aspektid: 2001. aastal kehtestatud miljööala vähenemine, erinevate hoonetüüpide, näiteks rida-, vaip- ja aatriumelamute toomine linnaossa ühes uute kinnisvaraarendustega, asustuse tihendamine ja kruntide miinimumsuuruse kaotamine.
„Sellisel kujul ei kavatse linnaosavalitsus eskiisi kindlasti kooskõlastada,” kinnitas eeldatavasti täna uuesti linnaosa vanemaks nimetatav keskerakondlane Rainer Vakra. Detailsetesse kommentaaridesse Vakra laskuda ei soovinud, sest on veendunud, et projekt saab suurel hulgal täiendust.
Suurima kitsaskohana tõi ka Vakra esile miljööalade vähendamise. „See on ka meie üks küsimusi projekteerijale, linnaosa valitsus sellega ei nõustu,” oli ta resoluutne. Lisaks mainis ta, et kindlasti tuleb erinevate funktsioonidega aladel ära määrata hoonestuse lubatav maksimaalne kõrgus, haljastusprotsent ja täisehitusprotsent. Praegu on need määratud igas asumis eraldi. Haljastuse võimaliku vähendamise kohta ütles Vakra, et linnaosa valitsus peab oluliseks kõrghaljastuse maksimaalset säilitamist.
Samas lükkas Vakra ümber väite, et linnaosa kavandab Tallinna muusikakeskkooli ja sealtsamast kõrvalt väljakolivate haiglate asemele mitte uusi ühiskondlikke rajatisi, vaid elamupiirkondi. „See ei vasta tõele,” kinnitas ta.
Tallinna linnaplaneerimise ameti üldplaneeringute osakonna juhataja Martti Preem peab poleemika tekitamist ebaõigeks. Miljööalade piiride vähendamise kohta ütles Preem, et 2001. aasta Tallinna üldplaneeringus ei eelnenud mingit sisulist põhjendust nende määramiseks.
Arhitektide liidu ettepanekud
Siiski on eskiisi kohta täiendusettepanekuid teinud ka Eesti arhitektide liit, soovitades linnaplaneerimise ametil tellida lisaks üldplaneeringule ka põhjalik ekspertiis. Liit toob esile, et üldplaneeringus tehtud ettepanek – luua Nõmmele kaks ala ehk väikeelamute ning pereelamute ala – läheb vastuollu Nõmme ehitusmäärusega. „Mainitud põhimõtted lähevad vastuollu senise ehitusmäärusega. Väikekruntide täisehituse suurendamine hävitaks neilt kõrghaljastuse,” seisab arhitektide ühispöördumises. Samuti taunivad nad, et avalikele teenustele plaanitud kruntidel puuduvad muud piirangud peale 20% haljastuskohustuse ja pole täpsustatud kõrghaljastuse osa.
Samuti hoiatavad arhitektid valglinnastumise eest linna territooriumil, kuna kavandatav üldplaneering lubaks ka ehitamist osale praegustest rohealadest: näiteks Männiku laskemoonaladudega külgnevale nõlvale ja rabaservale. „Ehitamist praegustele rohealadele, paikadesse, mis peaks olema aedlinna ümbritsev rohevööd, ei tohiks lubada. Uue elamupiirkonna hoonestamiseks äärealadele on vaja rajada uusi teid ja trasse, ala on liiga väike, et siia panna liikuma ühistransport ja rajada teenindusettevõtteid,” leiavad arhitektid.
Idakaare ja Glehni tänava elanikud Rita ja Taavi nimetasid oma suuremaks hirmuks liiga kõrgete majade lubamist Nõmmele ja kruntide täisehitamist. „Mustamäe nõlv peab kindlasti puhtaks jääma. Autoteede asukohad tuleb korralikult läbi mõelda ja ei tahaks, et midagi meie männimetsa rikuks,” märkisid nad.
Nõmme elanik Endrik Randoja sõnas, et mitmed kuuldused uuest üldplaneeringust on ärevusttekitavad. „Selleks tulebki minna kohale oma õiguste eest seisma. Tahan saada lisainfot ja vastavalt tegutseda – hiljem pole kindlasti ilus rusikatega vehkida,” lausus ta.
Kommentaar
Riin Alatalu, kultuuriväärtuste
ameti miljööalade osakonna juhataja
Tallinna linna suur väärtus on eriilmelised linnaosad. Nõmme eripära on see, et tegu on linnaga keset metsa. Nõmmet iseloomustavad suured krundid, väärtuslik arhitektuur, puud, haljastus ja inimsõbralik elukeskkond. Möödunud aastal tehti ulatuslik Nõmme arhitektuuri inventeerimine, mis andis täpse ja hea ülevaate, kui palju väärt arhitektuuri Nõmmel on.
Nõmme haldamiseks ja selle arhitektuurse keskkonna kaitseks võeti 2004. aastal vastu Nõmme ehitusmäärus. Olgugi et tegemist on juriidiliselt nõrga ja kohati liiga üldsõnalise dokumendiga, põhines see Nõmme olemuse analüüsil. Nõmme ehitusmääruse põhimõtted on ennast viie aasta jooksul väga hästi õigustanud.
Linnaplaneerimise ameti koostatud üldplaneeringu eskiis aga hakkab muutma Nõmme kui eripärase metsalinna olemust.
