Linnaplaneerimisamet rikub pidevalt seadust

Kohtust läbi käinud viis maaerastamise juhtumit Pirital ja Nõmmel tõestavad, et linnaplaneerimisamet pole maa erastamispaberite ettevalmistamisel lähtunud seadusest, vaid vaikivast reeglist, et nõukogudeaegne maakasutaja ei tohi ostueesõigusega erastada rohkem kui 600 ruutmeetrit maad. Maa kasutajatelt äravõtmiseks leiavad ametnikud kolmanda isiku, keda õnnestub 600 ruutmeetrist üle jääva maaosaga seostada, näiteks õigusjärgse omaniku. Õigusjärgne omanik müüb tagasisaadud maaosa reeglina edasi, mitte olles selle kasutamisest huvitatud.

Rikub oma reegleid

Siiani on linnaplaneerimise ametnikud väitnud, et maad ei pea saama erastada selle ebaseaduslikud kasutajad. Krundile nõukogude ajal liidetud maa kasutamise seaduslikkust tõendavad ametnike hinnangul maakoodeksis nimetatud täitevkomitee otsus, krundiplaan ja maa looduses eraldamise akt. Ametnike hinnangut toetab Paul Varuli advokaadibüroo advokaadi Mikk Lõhmuse hinnang. Mikk Lõhmus on esindanud kohtus maa õigusjärgset omanikku, kelle kasuks linn majaomaniku maa ära võttis.

Väitest hoolimata, pole ametnikud ise sellest reeglist kinni pidanud, võttes korduvalt ära ka maa, mille kohta majaomanikul nimetatud kolm dokumenti olemas on.

1996. aasta novembris otsustas Tallinna ringkonnakohus, et linnavalitsuse maatagastamise korraldus on ebaseaduslik. Linnavalitsus võttis krundist Pirital Jahimehe tee 11 / Meremehe tee 26 ära üle 600 ruutmeetri jääva osa ja tagastas selle õigusjärgsele omanikule. Majaomanikul oli äravõetud maa kohta nii täitevkomitee otsus, krundiplaan kui ka maa looduses eraldamise akt.

Kohtuotsus ei takistanud linnaplaneerimisametit mullu mais taas tegemast linnavalitsusele ettepanekut võtta Nõmmel Vabaduse puiestee 85 majakrundist ära üle 600 ruutmeetri jääv osa, milleks linnavalitsus taas tühistas krundiplaani, milleks tal seaduslikku pädevust pole.

Linnaplaneerimisamet tüssas samas juhtumis ka linnavolikogu, esitades kinnitamiseks maa äravõtmist kinnitava detailplaneeringu, mida majaomaniku eest varjati.

Tänavu septembris tunnistas ringkonnakohus nii linnavalitsuse kui ka volikogu vastavad otsused seadusevastaseks.

Meetod vajaduse järgi

Mullu maist ja septembrist pärinevad ringkonnakohtu otsused, mis annavad linnavalitsusele õiguse kahes maa äravõtmise juhtumis. Linnaplaneerimisamet on taas teinud ettepaneku võtta majaomanikult õigusjärgse maaomaniku kasuks ära maa nii, et majaomanikule jääks alles 600 ruutmeetrit. Jahimehe tee 4 ja Mõrra tee 5 majaomanikel polnud ette näidata kolme nõutud dokumenti.

Mesika põik 4 maal õigusjärgset omanikku pole. Küll on peaaegu pool sajandit tagasi antud sellele maale ehitusluba, mida kunagi kasutatud pole ning mille omanik on juba 23 aastat surnud. Linnaplaneerimisametist antud võltsandmetel on juba aastakümneid kehtetu ehitusluba kantud ehitusregistrisse poolelioleva ehitise pähe ning linnaplaneerimisamet on teinud taas linnavalitsusele krundipiiride ettepaneku, millega olematu hoone pärijast on saanud maaomanik. Maad aastakümneid kasutanud naaber võib kuni jätkuva kohtuprotsessi lõppemiseni erastada taas täpselt 600 ruutmeetrit maad.

Kohtusse ei jõudnud Roosi 10 Nõmmel. Ka seekord jäi majaomanik ilma maast, mis ületas 600 ruutmeetrit, ei aidanud ka krundiplaan ega maa looduses eraldamise akt. Erinevalt eelmisest juhtumist tunnistab linnaplaneerimisamet, et seekord muutus maakasutusõigus automaatselt tühiseks projekteerimistähtaja ületamise pärast. Mesika põigi puhul kehtib ehitusluba linnaplaneerimisameti hinnangul nii kaua kui see tühistatakse.

Linnaplaneerimisamet ei tunne piisavalt hästi ka maakoodeksit, millele maad ära võttes viidatakse. Kuni 1983. aastani kehtinud redaktsioon rääkis ehituskrundist, mille kasutusõigust tõendavad tõepoolest täitevkomitee otsus, krundiplaan ja maa looduses eraldamise akt. Ehituskrunt ei tohtinud olla suurem kui 600 ruutmeetrit ja maakasutus muutus seaduslikuks alles siis, kui inimene oli paberid korda ajanud. Paberiteta krundikasutust karistati trahviga.

Ei tunne vene seadust

1983. aastal võttis Ülemnõukogu presiidium vastu maakoodeksi paranduse. Uus redaktsioon tegi ametlikuks ka 600 ruutmeetrist suuremate kruntide kasutamise. Paberid, mida linnaplaneerimisamet majaomanikelt juurdelõigete kohta täna nõuab, oli kohustatud vormistama ja välja andma tolle sama linnaplaneerimisameti eelkäija. Kui neid pabereid majaomanikel pole, pole see majaomaniku süü.

Ka vanas koodeksis on paragrahv, millele linnaplaneerimisamet ei viita. See lubab täitevkomiteel erandina maakasutusnormi suurendada.