Linnateatri uue maja ehituseks ei jagu linnal ka tuleval aastal sentigi
Eelmise aasta lõpul eelarvet kokku pannes otsustas Tallinna linnavalitsus korraldada internetis küsitluse „Linnateater või Kultuurikatel?” ja mõne tuhande hääletanu eelistusele tuginedes anti 40 miljonit krooni kultuuriobjektide investeeringutoetust Kultuurikatlale.
Linnateater, kes ootas pikisilmi, et 2010. aastal ehk 20 aastat pärast uuele majale nurgakivi panemist saab see lõpuks ka valmis, jäi tühjade pihkudega. Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul ei ole teatril lootust linna eelarvest ehituseks raha saada ka praegu koostamisel olevast järgmise aasta eelarvest.
„Ei, investeeringut ei ole kahjuks ette nähtud,” ütles Jäppinen. Põhjuseks tõi ta asjaolu, et kuna linn tegi mullu otsuse arendada Kultuurikatelt, siis on see ka põhiline objekt, mis tahetakse enne muid investeeringuid valmis saada. „Linnateatri uue maja peaksime valmis saama kahe aastaga, aga paratamatult ei ole meil võimalik sellist summat praegu välja käia ja seega ei ole ka järgmise aasta eelarves ette nähtud vahendeid Linnateatri ehituseks,” selgitas abilinnapea.
Tallinna finantsdirektori Katrin Kendra sõnul kujuneb linna järgmise aasta eelarve mahuks seitsme miljardi krooni ringis ning eelkõige keskendutakse selle koostamisel linna põhitegevusele ja abipaketile, et tagada linnaelanike sotsiaalne toimetulek. Investeeringute osas on põhirõhk tema sõnul välisrahastuse arvel elluviidavatel projektidel.
Küsib ka tegevustoetust
Linnateatri direktor Raivo Põldmaa võttis järjekordset teadet investeeringurahata jäämisest rahulikult. „Kuna eelmisel aastal linn ütles, et Linnateatri ehitus lükkub üleüldse kaugemasse tulevikku, siis lisataotlust me isegi ei esitanud, sest seda lihtsalt pole mõtet lähiajal teha,” rääkis Põldmaa.
„Küll aga oli meil palve, et me saaks umbkaudu kaks miljonit krooni tegevustoetuseks,” rääkis Põldmaa. Pärast seda, kui uue hoone ehitamiseks toetust ei saadud, on teatrijuhi sõnul läinud kogu raha vanade majade remontimisele. „Katused on täiesti amortiseerunud, on mitukümmend läbijooksu, seinad hallitavad. See on nüüd häda, mida linn ei taha kuulda võtta,” rääkis Põldmaa teatri muredest.
Kas Linnateater linnalt palutud tegevustoetuse saab, selgub lähipäevil. Järgmise aasta eelarve esitatakse linna finantsdirektori Katrin Kendra sõnul volikogule tuleval esmaspäeval. Siis selgub, mis seisab üldsõnalise lubaduse taga, et laekumiste vähenemisest tingitud kokkuhoiu saavutab linn „säästlikuma eelarvevahendite kasutamise arvel”.
Uued lavastused kahtluse all
•• Põhitegevustoetus, mida Linnateater on pidanud viimasel ajal kulutama teatri remontimisele, on tegelikult mõeldud näiteks uute lavastuste tarvis.
•• „Sellega on samuti kehv seis,” märkis Põldmaa ja täpsustas: „Meie tegevustoetus oli eelmisel aastal 13 miljonit krooni, aga nüüd on meile planeeritud ainult seitse miljonit.”
•• Kuue miljoni krooni suuruse kärpe tõttu tekib teatrijuhi sõnul raskusi ka uute tükkide lavale toomisel. „Linnapoolne toetus läheb suuresti majanduskuludeks ja majade püstihoidmise peale,” selgitas Põldmaa asjade nukrat seisu.
•• Kokkuhoid paistab välja juba Linnateatri sügishooaja mängukavast, sest uute lavastuste asemel taastati kaks vana. Ainus esietendus tuleb 12. detsembril – A. H. Tammsaare „Ma armastasin sakslast” Elmo Nüganeni lavastuses.
•• Põldmaa sõnul on Linnateater viimase 14 aasta jooksul teeninud linnale 135 miljonit krooni tulu, samas tegevustoetuseks on linn andnud teatrile vaid 80 miljonit. Seetõttu ei pea ta Linnateatrilt toetuse võtmist mõttekaks, sest nii vähendab linn ka enda tulu.
