Linnavalitsus pole rahul veehinna järsu tõusuga
Tallinna linnavalitsus soovib Tallinna vee-ettevõttega tuleval aastal kehtima hakkavate vee- ja kanalisatsioonitariifide üle läbi rääkida, sest ettevõtte taotletav üle 13-protsendine hinnatõus on linnavalitsuse arvates liiga järsk.
“Saadame vee-ettevõtjale ettepaneku alustada konstruktiivseid läbirääkimisi, et leida mõlemale poolele sobiv lahendus,” sõnas Mutli. Abilinnapea hinnangul peaks vee-ettevõte toime tulema ka väiksema hinnatõstmisega.
Mutli arvates oleks linnavalitsuse soov, et ideaaljuhul veehinda tuleval aastal üldse ei tõstetaks. “Kuid samas anname endale aru, et elu on kallimaks läinud ja veehind peab tõusma. Nüüd ongi see küsimus, kui palju hind tõusma peab,” lisas Mutli.
Veehinna valem
AS-i Tallinna Vesi kommunikatsioonispetsialist Liia Kumm ütles, et linnavalitsuse soov pole veel ettevõtteni jõudnud ning seepärast on keeruline ennustada, kas võidakse jõuda kokkuleppele madalamates veetariifides. Mutli sõnul on linnal uue veetariifi kinnitamiseks aega septembri lõpuni, mil möödub kaks kuud AS-i Tallinna Vesi taotlusest.
“Kindlasti arutame Tallinna linna esindajatega veetariife,” lisas Kumm. Ühtlasi viitas linna vee-ettevõtte kommunikatsioonispetsialist veehinna kujundamise valemile, mille linnavalitsus ise on heaks kiitnud. Kuu aja eest selgitas Tallinna Vee juhatuse liige Siiri Lahe, et veehinna tõus on tingitud tarbijahinnaindeksile mõju avaldavate teenuste ja kaupade hinna tõusust.
“Viimase aasta jooksul on kõik tootmisprotsessi sisendid kallinenud, tõusnud on nii kemikaalikulud kui ka keskkonnatasud. Samuti on märgatavalt tõusnud kütuste ja elektrienergia hinnad,” selgitas Lahe juuli lõpus Eesti Päevalehele. Keskmisele leibkonnale tähendaks Tallinna vee-ettevõtte soovitav uus veetariif iga kuu umbes 26 krooni suuremat veearvet.
Hinnatõstmine varem kokku lepitud
•• Veehinna tõstmine on Tallinna vee-ettevõttel linnaga kokku lepitud juba 2002. aastal ja see põhineb valemil, mis arvestab jooksva aasta tarbijahinnaindeksit ning aastateks 2002–2010 kavandatud investeeringute mahtu.
•• Mutli sõnul on linnavalitsus kahel korral püüdnud AS-iga Tallinna Vesi hinnatõusumehhanismi muuta, kuid lõviosa hinnatõusuloogikast tuleneb Mutli sõnul 2001. aastal Jüri Mõisa poolt sõlmitud erastamislepingust.
•• Leping nägi ette 56,1-protsendist vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifi tõusu esimese viie aasta jooksul pärast ettevõtte erastamist. Hiljem pikendati tariifi tõusuperioodi 2010. aastani.
•• Ka mullu tahtis Tallinna Vesi hinda tõsta 12,3 protsenti, kuid linn kauples 0,6 protsenti maha, nii et lõpuks tõusis veehind 11,7%.
