Linnavalitsus soovitab laenu ja veel üht kohalikku maksu
Linnavalitsus saatis eile volikokku otsustamiseks järgmise aasta linnaeelarve koostamise põhimõtted, mille peamised sõlmküsimused on 240 miljoni kroonise laenu võtmine ja müügi- või turismimaksu kehtestamine.
Abilinnapea Ants Leemets ütles eile, et linnavalitsus ootab volikogult poliitilist otsustust järgmise aasta eelarve koostamise põhimõtete kohta. "Ametnikud kirjutavad eelarve sügiseks kokku niikuinii, aga volinikud peavad enne seda võtma seisukoha, kas neile sobib linnavalitsuse pakutud suund," täpsustas Leemets.
Linnavalitsus pakub volinikel valida mitmete alternatiivide vahel. Tagamaks investeeringute stabiilsus, on järgmisel aastal linnal vaja laenata või emiteerida võlakirju 240 miljoni krooni eest.
Sama eesmärki teenib ka alternatiivipaar: kas kehtestada linnas tuleva aasta juulist protsendine müügimaks või taotleda Riigikogult seadusemuudatust, et oleks võimalik kehtestada kohaliku maksuna turismimaks.
Praegu peab linn laenu saamiseks läbirääkimisi viie rahvusvahelise investeerimisfirmaga. Parimad pakkumised on Leemetsa sõnul alla kuueprotsendise aastaintressiga. Laen kantakse linna kapitalieelarvesse, millest kaetakse investeeringud.
Veel ühest kohalikust maksust laekub samuti kapitalieelarvesse arvutuste kohaselt ligi 120 miljonit krooni. Linna investeerimisvõime kasvaks lisamaksu kehtestamise läbi tuleval aastal 350 miljonilt 406 miljoni kroonini. Kuigi investeeringute maht 2003. aastaks kasvab, alaneb samal ajal linna laenukoormus, nentis Leemets.
Linnavalitsus soovib volikogult otsust ka investeeringu kulude jaotuse osas. "Kulutada saab 100 protsenti," kirjeldas Leemets, "kui abilinnapea kurdab, et teeparandusele peaks kulutama rohkem kui 27 protsenti investeeringutest, olen nõus. Aga küsin kohe, kelle arvelt. Protsendimäng on selle poolest hea, et hajutab illusiooni, nagu oleks võimalik kulutada 110 protsenti."
Leemetsa sõnul ootab linnavalitsus volikogult eelkõige otsust, kas "protsendimängu" proportsioonid sobivad volinikele. "Debatt tuleb pidada volikogus ja enne otsuse tegemist," kinnitas Leemets, lisades, et debatis osalemise võimalus tuleks anda ka linnarahvale.
Volikogule saadetud ligi sajaleheküljeline programmdokument koosneb alajaotustest: tänavuse eelarve täitmine esimese nelja kuu põhjal, tuleva aasta eelarve koostamise põhimõtted, uue eelarve sõlmküsimused, laenujuhtimine, tallinlaste sissetulek ja sotsiaaltoetused, tuleva aasta majandusprognoos ning avalik arvamus eelarvepõhimõtetest.
Linna tänavust investeerimisvõimet vähendab Nomura võlakirjade tagasimakse kohustus, kuid puudujääki kompenseerib linna vara müügist eeldatavasti kogutav ligi 97 miljonit krooni. Mullu aprillis emiteeris linn Jaapani investeerimisfirma Nomura International vahendusel 480 miljoni krooni eest võlakirju, millest tänavu tuleb tagasi maksta 216 miljonit krooni. Nomura tagasimaksed vältavad 1999. aastani.
MARIKA MILVE
