Kujurite hinnangul surub linn Kangro skulptuuri linnasüdamesse vale ja valskusega – nimelt näeb nii seadus kui koalitsioonilepe ette, et vanalinna tohib püstitada vaid konkursside tulemusena loodud skulptuure.

 „Korstnapühkijat“ see aga ei puuduta, kuna skulptuur on Kesklinna valitsuse kinnitusel linnale tehtud kingitus. „Vägisi jääb mulje, et skulptuur nimetati kingituseks selleks, et seadustest mööda hiilida,“ ütles Eesti Kujurite Ühenduse liige Terje Ojaver.

Skulptuuri tellija jääb saladuseks

Kujurid seisavad konkursita linnaruumi kerkivale skulptuurile vastu ja saatsid linna juhtkonnale avaliku pöördumise, millega paluvad kuju asukohta muuta. Kujurite hinnangul on põhiprobleem, et kahemeetrine pronkskuju ei sobi Karjavärava platsi, Suur-Karja ja Müürivahe tänava ristmikule. „Kuju sümboliseerib ühe vabalt valitud ameti esindajat linnas – korstnapühkijat. Paraku ei sobi see sisuliselt sellesse kohta, pigem võiks korstnapühkija kuvandiga seostada atraktiivset vaadet Toompealt all-linnale või Kultuurikatla korstnat,“ kirjutavad kujurid oma avalikus pöördumises.

Samuti seavad skulptorid kahtluse alla selle, miks pääsevad linnaruumi üksnes Tauno Kangro teosed. Kujurid meenutasid, et Kangro valmistas graniidist armatsejad Musumäele, graniitgigandi Männi parki, kaunitari Parditiiki ning magava mehe Snelli tiigi kaldale. Samuti on Kangro looming merre kavandatav Kalevipoja kuju.

Lisaks tahavad kujurid teada, kes on kõnealuse pronkskuju kinkija, kes valis selle asukoha ja miks see ei olnud eelnevalt linnakujunduskomisjonis arutluse all, vaid sai kohe heakskiidu transpordiametilt. Selle kohta ei saa selgust ei Kesklinna valitsusest ega ka skulptori enda suust. „Idee tuli Kangrolt, linn seda ei tellinud,“ kinnitas Kesklinna avalike suhete nõunik Ivo Parbus Päevaleht Online’ile, aga ei täpsustanud, kes on tellija. Ka Tauno Kangro ise seda öelda ei soovinud. „Tegu on eraettevõtjatega, kes avalikustavad ennast ise, kui tahavad. Võin öelda, et maksumaksja raha seal ei ole,“ lausus Kangro.

Pronkskuju hakkab kihutajaid taltsutama

Tundmatu tellija rahakoti najal valminud pronksskulptuur saab endale linnaruumis õilsa ülesande vanalinnas liiklust reguleerida. „Asukoha valikuga tegelesid nii muinsuskaitsjad kui liikluskorraldajad ning ettepanek esitati linnakujunduskomisjonile, kus sellele vastu oli ainult Kujurite Ühenduse esindaja Terje Ojaver,“ ütles Kesklinna avalike suhete nõunik Ivo Parbus.

Kui asukoha valikul said sõna muinsuskaitsjad ja transpordiamet, aga mitte linnakujundajad, siis kas kuju peamine eesmärk ongi liikluskorralduslik? „Skulptuuride püstitamise eesmärk on linnaruumi väärtuslikumaks muutmine,“ vastas Ivo Parbus, kuid möönis, et antud juhul on kujul tõesti ka praktline eesmärk. Nimelt on Karjavärava platsi, Suur-Karja ja Müürivahe tänava ristmikul küll ametlikult õueala, aga autojuhid sõidavad seal märgatavalt kiiremini. Nende taltsutamiseks on linn sinna paigaldanud triibulised plastist liikluskorraldusvahendid, mis ongi nüüd plaanis pronkskujuga asendada. Kava kohaselt peaks "Korstnapühkija" avatama Tallinna päeval mai keskel.