Linnavalitsus: Vabaduse väljak ei lähe erafirmale

Tallinna keskerakondlik linnavalitsus on hädas Reformierakonna algatatud allkirjakogumisega Vabaduse väljaku linnale jätmiseks, sest allkirja on andnud juba üle 4000 inimese.

Abilinnapea Taavi Aas tegi sellega seoses täna avalduse, milles teatas, et kogu Reformierakonna aktsioon põhineb valel eeldusel. „Tegelik olukord on risti vastupidine sellele, mida väidab Reformierakond oma allkirjade kogumisega. Linnavalitsus ei kavatse anda Vabaduse väljakut erafirma kaasomandisse,” ütles Aas.

 

Reformierakond kirjutab oma kodulehel http://www.reform.ee/auslinnavalitsemine/?p=0, et Keskerakond on Tallinnas askeldamas järjekordse afääri mõõte võtva kinnisvaraskeemi kallal: „Vaikselt ja jultunult on linnavalitsus andmas ilma mingi konkursita Keskerakonna pikaajalisele rahastajale käest kätte üle Vabaduse väljakut.”

 

Üks kinnistu või mitu kinnistut?

 

„Kaarli puiestee ääres asuvad tenniseväljakud, mis kuuluvad Vjatšeslav Leedoga seotud firmale. Linnavara eest vastutava abilinnapea plaani kohaselt on linn vabatahtlikult nõus liitma nende tennisväljakute külge ka kogu Vabaduse väljaku,” ründavad oravad keskerakondlasest abilinnapead Aasa.

 

Aasa sõnul võeti just reformierakondlasest abilinnapea Ülle Rajasalu ja Kesklinna vanema Keit Pentuse ajal (16.02.2005) vastu detailplaneering, millega plaaniti liita krundid üheks tervikuks. „Nüüd aga tuleb mitu kinnistut ja kõik jäävad maa omanikeks. Hoonestusõiguse seadmine ei muuda maa omandit,” ütles Aas.

 

Pentus ütles Päevaleht Online´le, et tervitab keskerakondlaste muutunud lähenemist. „See kui nad nüüd oma kahtlastest skeemidest on valmis loobuma, kui nad näevad, et see neil vaikselt läbi lähe, on suurepärane,” ütles Pentus. Tema sõnul kinnitati kaks nädalat tagasi, et tuleb üks kinnistu, nüüd aga loobutakse sellest.

 

Pentuse sõnul oli omal ajal ühe kinnistu loomise mõte just see, et kogu ala jääks linnale. „Kesklinna valitsuse üks tingimustest oli, et nad ei saaks maad juurde erastada. Seni, kuni tegemist on vallasvaraga, on linnal jõulised hoovad käes ja ühtse kinnistu loomise mõte oli see, et kõik jääks linnale,” ütles Pentus.

 

Praegu on kavas ühisfirma loomine Varamaad Kinnisvaraga. Nii Vabaduse väljaku kui ka tenniseväljakute ala alla parkla rajamiseks seavad linn ja Varamaad Kinnisvara OÜ oma kinnistutele eraldi hoonestusõigused parkla rajamiseks loodava ühisfirma kasuks.

 

„Parkla tegemiseks tuleb tegutseda ühiselt. Kui igaüks ehitaks eraldi, siis kõik sisse- ja väljasõidud muudaksid parkimisaluse maa väga väikseks,” selgitas Aas.

 

Linna osa parklafirmas väheneb

 

Loodavas ühisfirmas on linna osa algul 70% ja erafirmal 30%. Linna osalus on seal algselt suur, kuid see saab väheneda. Nimelt ei osale linn investeeringutes, ning erafirma osalus kasvab sõltuvalt investeeringu suurusest. Investeeringute suuruseks on planeeritud 160 miljonit krooni (koos kommunikatsioonidega), kuid võimalikud arheoloogilised kaevamised ja paljud muud tegurid võivad seda kasvatada. Vastavalt kasvab ka erafirma osa.

 

Aasa sõnul ei näe ta põhjust, miks erafirma osalus peaks olema üle 40-50%, kuid samas on lepingus punkt, et osalusprotsent vaadatakse vastavalt investeeringutele üle.

Pentuse sõnul võib see, et investeringute abil muutub eraomanik põhiomanikuks, küll olla ebatõenäoline, kuid praegu pole siiski tagatud, et nii ei juhtu.

 

OÜ Varamaad Kinnisvara on seotud Keskerakonna pikaajalise rahastaja Vjatšeslav Leedoga, kes omandas tenniseväljakud transiidiärimees Anatoli Kanajevilt ja Abram Beinensonilt, kes ostis need omakorda Eesti ametiühingute keskliidult ja spordiseltsilt Kalev.

 

Linn ei ostnud tenniseväljakuid

 

Kuigi Aasa sõnul on parkimisäri linnale väga kasulik äri, millest linn peaks osa võtma, sest see kindlustab püsitulud ühekordse investreeringu juures, ei suutnud linn erinevalt Harju tänava äärsest haljasalast parkla-ala eraomanikelt välja osta.

 

Aasa sõnul üritati seda teha eelmise linnapea Tõnis Paltsi ajal, kuid Kanejev ei soovinud selgelt seda võõrandada. Ometigi on nüüdseks omanik Vjatšeslav Leedo.

 

Keit Pentuse sõnul oleks linn ikka saanud osta. „Siin on selge avalik huvi, võrrelge Harju tänava äärsega. Võimalus oleks kindlasti olnud ära osta,” ütles Pentus.

Harju tänava pargiks kujundatav maatükk (2150 m2) läks linnale maksma üle 150 miljoni krooni, lisaks 20 miljonit haljastamisele. 21 miljoni krooniga ostis tenniseväljaku ära riiulifirma OÜ Arlanda Invest. Juba enne vara ülemineku notariaalselt kinnitamist müüs see firma 31. mail 2004 väidetavalt 27,6 miljoniga Abram Beinensoni firmale Baltskan Kinnisvarapartnerid, kes müüs selle 16. juunil omakorda Beinensonile ja Anatoli Kanajevile kuuluvale firmale Varamaa.

Tenniseväljakute ost (ca 5000 m2) ja parkla rajamine jäänuks seega samasse suurusjärku, kuid hakkaks linnale tulu tooma.

 

Savisaar lasi õige hetke mööda

 

Aasa sõnul oleks linn pidanud tenniseväljakud ostma siis, kui Kalev ja ametiühingud need 2004. aasta algul võõrandasid.

 

2001. aasta detsembrist 2004. aasta oktoobrini oli linnapea Edgar Savisaar. Kalevi peasekretär Rein-Vello Ojavere põhjendas 2004. aastal Päevalehele, et linn oli maa-ala ostmisest huvitatud nii linnapea Jüri Mõisa kui ka Tõnis Paltsu ajal, kes olid aga liiga lühikest aega võimul tehingu teostumiseks. Ojavere sõnul polnud Savisaar tehingust huvitatud.

 

Linnavalitsusel on käesoleval aastal plaanis detailplaneering kehtestada ja järgmisel aastal ühisfirma rajada ja projekteerima hakata. Sellele järgneks suure osa Vabaduse väljaku lahtikaevamine, võimalikud arheoloogilised kaevamised ja maa-aluse parkla ehitus. Parkla esimene täis tegutsemisaasta peaks olema 2010. aasta. Parkla sissesõit jääks linnavalitsuse maja ette kahe sõidusuuna vahele, väljasõit jääks Toompea tänava poolsele küljele. Praeguse maapealse parkla ja tenniseväljakute asemel tuleb linnaväljak.