Linnavõim loodab Vabaduse väljaku aastaga ümber ehitada
«Minu kõige optimistlikum prognoos on, et tuleva aasta vabariigi aastapäeva paraad toimuks juba ümber ehitatud väljakul,» lausus eile Tallinna linnapea Tõnis Palts, kirjutab Postimees.
See tähendaks, et linnavolikogu jõuaks arhitektide Andres Alveri, Tiit Trummali ja Veljo Kaasiku kuus aastat tehtud ja ägedaid vaidlusi kaasa toonud detailplaneeringu probleemideta veel sel kevadel vastu võtta ning juba suvel alustatakse maa-aluste parklate rajamiseks ulatuslikke kaevamisi.
Parklate jaoks on vaja üles kaevata nii praegust maapealset autoparklat võõrustav Vabaduse plats kui ka Kaarli puiestee äärsete tenniseväljakute ala. Nii platsi alla kui ka tenniseväljakute alale on kavandatud enam kui 400-kohaline maa-alune parkla, mis tähendab autode kadumist Eesti esindusväljakult.
Ligi 140 miljonit krooni neelava parkla ehitaja leidmiseks kavatseb linn korraldada konkursi.
Parklate rajamine pole aga ainus kaevetöö, mida detailplaneeringu elluviimine nõuab. Nii rajatakse arhitektide nägemuse kohaselt väljakut läbiva autotee alla lai jalakäijate ala, kuhu hakkab pääsema Vabaduse platsile ehitatavast trepistikust.
«Idee on teha maa-alune maailm. Kuid see ei oleks kitsas ja pime tunnel, vaid avar ja valgusküllane ala, kus paiknevad kauplused ja ärid,» lausus Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Igor Volkov. Päikesevalgus hakkab maa-alusesse maailma tulema läbi suure klaaskatuse, mis rajatakse kahe sõidusuuna vahele, kus praegu pargivad autod.
Volkov märkis, et ka Vabaduse platsilt algav trepistik pole tavaline jalakäijate tunnelisse viiv trepp.
«Osa astmeid on tavalised trepiastmed, kuid osa on kõrgemad, mis mõeldud istumiseks,» kirjeldas Volkov. «Arhitektid ise loodavad, et sellest kujuneb koht, kus noored koos istuvad ja aega veedavad, ja söövad näiteks jäätist.»
Just autode viimises maa alla ja jalakäijate kasvavas liikumisvabaduses näevad nii abilinnapead Peep Aaviksoo ja Ülle Rajasalu kui ka Volkov ümberehituse üht suuremat plussi. Suur marmor- või graniitplaatidega kaetud jalakäijate ala hakkaks tulevikus laiuma Jaani kirikust kuni Toompea tänavani ning seal oleks koht ka pinkidel ja tänavavalgustusel.
Ala lõikab läbi ainult Vabaduse väljakut vanalinnaga ühendav Harju tänav, kuid Rajasalu sõnul on tulevikus kavas sealset autoliiklust piirata, lubades sinna kindlatel tundidel vaid vanalinna ettevõtteid teenindavaid autosid.
«Vabaduse platsile võiks suvel tuua tänavakohvikud, jõulude ajal võiks seal olla jõulukuusk,» märkis Rajasalu. «Tahame väljakule elu tuua, et inimestel oleks seal mõnus olla.»
«Selle planeeringuga on tõesti pikalt tegeletud, kuid kui väljak lõpuks valmis saab, on see üks väga normaalne asi – tekib tõeliselt ilus jalakäijate ala,» lausus Aaviksoo. «Kui näiteks täna kõndida piki Kaarli puiesteed Toompea tänava poole, siis mingi meeldiv jalutamise koht see küll ei ole – seal on kitsas ja autod on kohe külje all.»
Aaviksoo sõnul on tõenäoline, et väljaku ümberehitus valmib siiski tuleva aasta sügiseks. Ta lisas, et linn plaanis väljaku tõsisemat ümberehitust alustada küll juba tänavu, kuid detailplaneeringu viimistlemine kippus taas venima ja head plaanid jäid katki.
See tähendab, et suuremaks kaevamiseks parklate tarvis läheb tõenäoliselt alles pärast tuleva aasta veebruaris Vabaduse platsil peetavat vabariigi aastapäeva paraadi. Samas ei tähenda see, et alal sel aastal kaevamisi üldse ette ei võeta, sest linna peaarhitekti Volkovi sõnul tahetakse tänavu alustada bastioni ääres arheoloogiliste kaevamistega.
