Linnavolikogu vaidleb eelarve üle

Linnavolikogu luges eile esimest korda linnavalitsuse ettepanekuid järgmise aasta linnaeelarve koostamise põhimõtete kohta.

Linnavalitsus koostas eelnõu eeldades, et tuleval aastal laenab linn 240 miljonit krooni enda investeerimisvõime tõstmiseks. Volikogule pakutakse alternatiivi emiteerida samas mahus linna võlakirju.

Samuti soovitab linnavalitsus kehtestada tuleva aasta juulist üheprotsendiline müügimaks, mis lisanduks kõigile Tallinnas müüdavatele kaupadele ja teenustele. Volikogule pakutud alternatiiv on kehtestada turismimaks, kuid selleks tuleb enne Riigikogus läbi suruda seadusemuudatus, et turismimaks oleks kohaliku maksuna võimalik.

Nii laen kui ka veel üks kohalik maks tagaksid linna investeerimisvõime säilimise tuleval aastal. Vastasel juhul kukuks investeerimisvõime järsult ja linnale jääks vaid mullu linna nimel võetud 480-miljonilise Nomura laenu tagasimaksmise rõõm.

Oluline osa volikogu eelnõus on tuleva aasta investeeringute jaotus valdkonniti. Linnavalitsus ootab, et volikogu kinnitaks igale linnaeelarve valdkonnale investeeringuprotsendi. Kui volikogu otsustab, et Tallinna teedele peab kuluma tuleval aastal kolmandik sellest, mis linn kõhu kõrvalt kokku suudab hoida, siis antakse teeparandamiseks just kolmandik sellest piskust või küllast, mis tuleval aastal võimalik on.

Linnavalitsus pakub põhimõttelise muudatusena veel jagada seni ühtne linnaeelarve neljaks alajaotuseks: põhieelarve (elamisraha), kapitalieelarve (investeeringud), elamumajanduse eelarve ja fondide eelarve. Volikogule välja pakutud uus jaotus peaks muutma eelarve selgemaks ja jälgitavamaks.

Kapitalieelarve tulupool koosneb eelnõu järgi põhieelarve ülekandest, vara müügist ja laenust, kulupool aga investeeringust, laenu tagasimaksest ja laenuintressist.

Samuti paneb linnavalitsus volikogule ette loobuda investeerimast teenustesse ja kaupadesse, mille peaks kinni maksma tarbija.

Linnavalitsus teeb volikogule ettepaneku loobuda Tallinna Autobussikoondisele busside ostmisest, Tallinna Soojusele majade soojasõlmede ostmisest, Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni munitsipaalettevõttele puhastusseadmete ostmisest.

Linnavalitsus põhjendab teenuste arvelt koomale tõmbamist vajadusega suurendada investeeringuid nendesse valdkondadesse, mida saavad kasutada kõik linnaelanikud. "Investeeringud soojamajandusse, linnatranspordile ning joogivette ja kanalisatsiooni tuleb kinni maksta tarbijal läbi teenuse tariifide," on kirjas linnavalitsuse seletuses.

Ka teedemajandus peaks järgmisel aastal investeeringute osas koomale tõmbama. Tänavu kulub tee-ehitusele 162,2 miljonit krooni ehk üle poole kõigist investeeringutest, mis linn endale lubada võib. Suurima tüki sellest summast neelab omakorda Tammsaare tee pikenduse rajamine, mis tänavu sügisel valmima peaks.

ühtlasi soovitab linnavalitsus lõpetada riiklike struktuuride, sh korrakaitse, Tallinna tuletõrje- ja päästeameti (v.a osaliselt häirekeskus, kodanikukaitse ja vetelpääste) ning perekonnaseisuameti rahastamine. Samuti ei tohiks suurendada tervishoiu lisarahastamist.

Need on valdkonnad, mille rahastamise eest kannab vastust riik, sellal kui linn peab tagama valdkondade rahastamise, mis kuskilt mujalt abi ei saa.

Volikogu kinnitatud põhimõtete järgi kirjutavad linnavalitsuse ametnikud kokku linna tuleva aasta eelarve.

MARIKA MILVE