“Euroopas väljakujunenud tavade kohaselt uuendatakse linnuatlasi iga kümne aasta tagant. Eesti on selles suhtes nukras olukorras, et meie praegu ainus linnuatlas on trükitud küll 1993. aastal, aga selles kajastuvad andmed pärinevad 25 aasta tagant,” rääkis Elts.

Kuid siiski on ornitoloogide sõnul ka pärast 1970-ndaid tehtud Eestis linnuatlase tarvis linnuvaatlusi ja 1980-ndate lõpus on üritatud koostada koos Läti ja Leeduga ühist linnuatlast. Eltsi sõnul polnud baltlaste ühisprojekt siiski piisavalt asjalik selleks, et üllitada Balti linnuatlas.

Selle aasta alguses võtsidki Eesti ornitoloogid nõuks, et Eesti peab saama endale uue ja tõsiseltvõetava linnuatlase. Kuna ühe niisuguse teatmiku koostamine pole Eltsi sõnul ühe-kahe aasta ettevõtmine, siis kulub atlase kaante vahele jõudmiseks veel vähemalt neli aastat.

“Igal kevadel alustavad linnuhuvilised vaatlustega ning märgivad tabelisse kohatud linnuliigid. Sügisel saadavad vaatlejad oma vaatluste andmed meile ja nii neli aastat järjest,” tutvustas Elts linnuatlase valmimise põhietappi.

Seejärel analüüsivad ornitoloogid andmeid ja koostatakse iga linnuliigi leviala kaart. Kui eelmine linnuatlas koostati ruuduastmega kümme korda kümme, siis uus saab Eltsi sõnul kaks korda täpsem – kogu Eesti on jagatud viis korda viie kilomeetristeks ruutudeks. Igas ruudus tegelevad linnuvaatlejad nelja aasta vältel haudelindude kaardistamisega.

Kui vaatlused on möödas ning andmed töödeldud, siis on Eltsi sõnul ära tehtud ka suurem töö ning linnuhuvilistel jääb oodata vaid uue atlase ilmumist, mis üllitatakse ka inglise keeles.

Ühes ruudus pesitseb 70-80 liiki, kokku võib ornitoloogide hinnangul Eestis pesitseda 220 linnuliiki.

Huvilised saavad aidata atlase koostamisel

Uue atlase valmimisele saab kaasa aidata igaüks. Selleks ei ole vaja tunda kõiki Eesti linde, piisab vaid heast tahtest. Kirja tuleb panna täpselt nii palju linde, kui tuntakse, olgu neid üks või 50.

Igaüks saab valida vastavalt soovile ja võimalustele endale ühe või mitu ruutu, kus soovitakse põhjalikumaid linnuvaatlusi teha. Lisaks oma ruutudes tehtud vaatlustele on väga olulised kõik teated lindude pesitsemisest kõikjal üle Eesti. Et aidata kaasa uue linnuatlase valmimisele, külasta Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehekülge www.eoy.ee, kust leiad täp-semad juhised. EPL

Milleks Eestile linnuatlas?

Eesti Ornitoloogiaühingu esimees Andres Kalamees:

Linnuatlas on iga kultuurrahva üks osa. Oma atlase on välja andnud kõik Euroopa riigid. Eesti linnuatlas annab ülevaate sellest, kuidas linnud on siin viimase linnuatlase andmetega võrreldes levinud.

Uus teos loob paremad võimalused linnuturistide siia meelitamiseks. Eesti on selle poolest väga atraktiivne koht, sest üle Eesti kulgevad mitmed linnutrassid ning meil pesitsevatest lindudest tahavad osa saada ka soomlased, sakslased, inglased ja jaapanlased. Huvi Eestisse linde vaatlema tulla on maailmas väga suur.