Lipu heiskamine jääb uuest aastast poolvabatahtlikuks
Tavakodanikel tuleb sundkorras rahvuslipp vardasse tõmmata vaid kolmel päeval aastas – iseseisvuspäeval 24. veebruaril, võidupühal 23. juunil ja taasiseseisvuspäeval 20. augustil. Ülejäänud üheteistkümnel lipupäeval jääb trikoloori heiskamine iga kodaniku või kojamehe südametunnistuse asjaks.
Samas suurendab uus seadus igaühe voli kasutada rahvuslippu oma südame sunnil, lähtudes heast tavast. “Eraisikutele on antud suurem vabadus kasutada Eesti lippu rahvusliku sümbolina, mis tähendab, et lippu võib heisata ja kasutada siis, kui seda peetakse vajalikuks. See on oluline muudatus riigi sümboolika väärtustamise seisukohalt just kodaniku jaoks,” osutasid värske seaduse autorid juba 2004. aastal.
Eesti lipupäevad
Lipupäevadeks on veel 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev, 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev, 14. märts – emakeelepäev, emade-päev, 9. mai – Euroopa päev, 4. juuni – Eesti lipu päev, 14. juuni – leinapäev, 24. juuni – jaanipäev, 1. september – teadmistepäev, isadepäev ja valimispäevad. Sinimustvalge peab olema igal päeval tõmmatud ka koolihoonetele.
