Lipu signatuuri muutmise seadus läbis esimese lugemise
Pika Hermani tornis mängitakse praegu Eesti lipu langetamisel "Mu isamaa, armas", kuid uue eelnõu kohaselt hakkaks seda asendama Lydia Koidula sõnadele loodud Gustav Ernesaksa laulu "Mu isamaa on minu arm" fragmendi baasil loodud signatuur.
Erinevad kultuuri- ja muusikaala esindajad pöördusid vastava palvega ka riigikogu fraktsioonide poole ning põhjendasid oma soovi laulu muutmiseks.
Allakirjutanute hulgas olid Eri Klas (rahvusooper Estonia audirigent), Kuno Areng (Eesti teaduste akadeemia meeskoori peadirigent), Ants Üleoja (inseneride meeskoori peadirigent), Alo Ritsing (Tartu akadeemilise meeskoori peadirigent), Tiia-Ester Loitme (tütarlastekoor Ellerhein peadirigent), Ants Soots (XXV üldlaulupeo kunstiline juht, Eesti rahvusmeeskoori kunstiline juht), Aarne Saluveer (Eesti Kkooriühingu esimees), Hirvo Surva (Eesti koorijuhtide liidu esimees), Jüri Rent (Tallinna ülikooli meeskoori dirigent), Indrek Vijard (poistekoor Kalev dirigent), Maire Pedak (Eesti naislaulu seltsi juhatuse esinaine), Arvi Karotam (Eesti meestelaulu seltsi juhatuse esimees), Raul Talmar (Eesti segakooride liidu esimees), Priit Penjam (Eesti kammerkooride liidu esimees), Kaido Otsing (Eesti puhkpillimuusika liidu esimees), Janne Fridolin (Eesti muusikaõpetajate liidu esinaine), Olav Ehala (Eesti heliloojate liidu esimees), Veljo Tormis (helilooja), Aarne Mikk (Estonia seltsi esimees), Ülo Luht (XVIII tantsupeo kunstiline juht), Ain Lutsepp (Eesti teatriliidu esimees), Karl-Martin Sinijärv (Eesti kirjanike liidu esimees), Jaan Elken (Eesti kunstnike liidu president), Peep Lassmann (Eesti muusika- ja teatriakadeemia rektor), Alar Karis (Tartu ülikooli rektor), Peep Sürje (Tallinna tehnikaülikooli rektor), Mait Klaassen (Eesti maaülikooli rektor).
„Nende põhjendus oli ka selles, et 1989. aastal, kui tollane Eesti NSV Ministrite Nõukogu otsustas hakata kasutama Pika Hermanni tornis Eesti riigilipu langetamisel seda "Mu isamaa, armas ..." signatuuri, siis selle otsustamisel ei peetud vajalikuks ühegi muusika-ala eriteadlase või asjatundjatega sellel teemal konsulteerida,“ selgitas eelnõu tutvustanud põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde riigikogu ees.
„Samas leiti, et Gustav Ernesaksa laul "Mu Isamaa on minu arm" on alates 1960. aastatest alati olnud meie laulupeo lõpulaul, seda on lauldud püsti seistes, paljastatud peadega ja leitakse, et selle meloodia niisugune sümboolne tähendus on ka selles, et ta väljendab nii laulupeo lõpus kui ka meie riigilipu langetamise õhtul seda, et alati on ka see lootus, et ka uus päev koidab Eestile vabana ning laulupeole järgneb ka uus laulupidu ja laulupäev,“ lisas ta.
Praegusele meloodiale heidetakse helilooja Veljo Tormise konspekti kohaselt ette seda, et tegu on 19. sajandist pärit Saksa burši lauluga, mis Eestisse sattus 19. sajandi keskel, kus tehti küll lihtsalt eestikeelsed sõnad, kuid meloodia on jäänud siiski samaks saksa õlle- ja rahvalauluks.
