Lipupäevade nimistust kaob neli tähtpäeva
Valdavas üksmeeles toetas riigikogu läinud nädalal Eesti lipu seaduse eelnõule tehtud parandust, mille järgi ei pea lippu heiskama enam 1. mail, Euroopas laialdaselt tähistataval kevadpühal. Samuti loobusid poliitikud plaanist teha lipupäevaks 9. mai – Euroopa päev. Kompromissina kirjutati eelnõu teksti riigiasutustele nõue tõmmata 9. mail vardasse sinine euroliidu tähelipp. Mõlema päeva tühistamist taotles Eesti vabadusvõitlejate liit. Vastava muudatusettepaneku esitas Isamaaliit, kes oli ka teiste paranduste autor.
Taassünnipäev kaob
Tähtpäevade nimistust läheb kustutamisele veel 16. november, mis on tuntud taassünni-päevana. 1988. aasta 16. novembril võttis tollane ülem-nõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, kuulutades välja ENSV seaduste ülimuse NSV Liidu omade ees. Keskerakondlane Küllo Arjakas meenutas, et selle otsuse taga oli 861 987 allkirja. “Hääletamisel võiks ilmutada lugupidamist nende sadade tuhandete inimeste vastu, kes tookord osalesid,” pooldas Arjakas senise lipupäeva säilitamist. 16 aastat tagasi seisis ülemnõukogu eesotsas praegune president Arnold Rüütel.
Lipupäevadena vajuvad lähitulevikus ajalukku ka 18. november ja 16. veebruar ehk Läti ja Leedu iseseisvuspäevad. Põhiseaduskomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on välja pakutud lahendus, mille kohaselt heisataks Leedu ja Läti tähtpäevadel nende riikide rahvuslipud üksnes riigikoguhoonele, presidendilossile ja Stenbocki majale. Samaaegselt peab neil kolmel hoonel lehvima Eesti lipp.
Uue lipupäevana jõuab kalendrisse 3. jaanuar Vabadus-sõjas võidelnute mälestuspäevana. 1922. aasta 3. jaanuaril sõlmisid Eesti ning Nõukogude Venemaa vaherahu, milleta poleks ka Eesti riiki. Alates 1989. aastast on püütud elustada 1920.–1930. aastate kommet, mil inimesed meenutasid Vabadussõda kaheminutilise mälestusseisakuga. See tava pole aga juurdunud. Tänasest märksa liberaalsem lipuseadus muudab riiklikel pühadel rahvuslipu väljatoomise inimestele vabatahtlikuks. Kõikidel majadel peab see lehvima vaid iseseisvuspäeval 24. veebruaril. Samas tekib igaühel õigus tõmmata lipp alati vardasse oma südame sunnil. Kohustus heisata trikoloor lipupäevadel säilib riigi- ja omavalitsusasutustel ning avalik-õiguslikel isikutel. “Kui menetlemine läheb päripäeva, siis võiks kaaluda eelnõu vastuvõtmist 24. veebruariks,” sõnas Reinsalu.
Riigikogu suur saal ei toetanud Isamaaliidu ettepanekut, mis nõudis Eesti lippude alalist heiskamist kõigile üldhariduskoolidele, kõrgkoolidele ja ka erakoolidele. Reinsalu sõnul võiks arutelu selles küsimuses jätkuda. “Siin tuleb uurida teiste riikide praktikat,” lausus ta. Pidevas lipuehtes peavad olema näiteks Ameerika Ühendriikide ja ka Läti koolimajad.
Lipukultuur tuleb ausse tõsta
Trivimi Velliste, Eesti lipu selts
Üldine põhimõte peaks olema – igal eestlasel, igal Eesti kodanikul on õigus heisata Eesti lippu. Muidugi järgides head tava ja seadusega põhjendatud kitsendusi. Lipp peab olema kahtlemata puhas, terve ja pleekimata. Sageli on Eesti lipu sinine värvitoon vale, ta on tihti liiga tume, sageli koguni lilla. Siin me peaksime liputootjate tööle rohkem tähelepanu pöörama. Heisatud lipp ei tohi olla väiksem kui 105x165 cm. Oluline on ka see, et vertikaalselt heisatud lipp heisataks nii, et värvid oleksid õiges järjekorras. Vaataja poolt sinine laid vasakul.
Kirstu kattev lipp tuleb aga panna kirstule nii, et sinine laid oleks peatsi poolt vaadatult paremal. Eelistatult peaks lippu kasutama leinamärgina nii, et ta on heisatud poolde vardasse või poolde masti. Kui see on tehniliselt võimatu, siis tuleks kasutada musta linti. Lindi mõlema otsa pikkus peaks olema võrdne lipu laiusega ja see peaks olema vähemalt 5 cm lai.
Kui me heiskame lipu leinamärgiks masti, siis tuleb lipp kõigepealt heisata masti tippu ja alles siis aeglaselt langetada poolde masti. Samuti käib leinalipu langetamine.
Kõlbmatuks muutunud lipp või vimpel, kui tal ei ole ajaloolist väärtust, tuleb hävitada, kuid delikaatsel ja sündsal viisil.
