Eile kirjutas Eesti Päevaleht, et kuigi ERSO-s ulatuvad probleemid peaaegu kümne aasta taha, avastas ministeerium need alles sel sügisel. Seda kommenteeris ka ministeeriumi kantsler Siim Sukles, kes tunnistas, et ERSO-s tekkinud korratus on tõsine õppetund, kuid laiemat probleemi ta selles ei näinud. „Ei ole mingil juhul õige ega õiglane laiendada ERSO direktori juhtumit teistele asutustele, kes täidavad korrektselt võetud kohustusi ja tulevad hästi toime,” arvas kantsler.

Paraku näitavad arvud, et ERSO probleemi, eelkõige selle rahalist külge saab laiendada ka teistele asutustele.

Eesti Päevalehe käsutuses on väljavõtted mitme kultuuriministeeriumi allasutuse eelarvetest ja pingetest, mis on tekkinud seoses maksude õigeaegse tasumisega.

15. novembri seisuga on näiteks teater Vanemuine kasutanud 100 protsenti riigieelarvelistest personali- ja majandamiskuludest. Ka Eesti Nuku- ja Noorsooteater on kõik selle aasta personalikulud ära kasutatud, majandamiskuludest aga 98,85 protsenti. Sihtasutuse Vene Teater maksuvõlg küünib viimastel andmetel aga 1,27 miljoni kroonini, mis ei erine oluliselt ERSO avalikuks tulnud maksuvõlast.  

Kui ERSO kontod selle tõttu arestiti, siis Vene Teatril nii kehvasti ei ole läinud.

Eesti Päevaleht saatis oma käsutuses olevad tabelid kultuuriministeeriumi, et kontrollida, kas need peavad vett, ja esitas nende kohta ka küsimusi. Ministeerium andmeid ei kummutanud, kuid ei soovinud ka pikemalt kommenteerida.

Küll kinnitas kantsler Siim Sukles, et kultuuriministeerium on analüüsinud riigikassa seisu ja palunud selgitusi lisaks ERSO-le veel kuuelt asutuselt: Eesti Nuku- ja Noorsooteatrilt, Eesti Kontserdilt, meremuuseumilt, Palamuse Oskar Lutsu kihelkonnakoolimuuseumilt, Harjumaa muuseumilt ja teatrilt Vanalinnastuudio. „Kõigilt on selgitused laekunud ja neist on selgunud, et mitme asutuse puhul on põhjuseks välisabi reeglid, mille järgi tuleb projektiga seonduvad kulutused asutusel endal kanda ja hiljem saadakse kuludokumentide alusel välisabi summad tagasi,” selgitas Sukles ja lisas, et seetõttu ei ole poolte asutuste puhul teema enam aktuaalne, poolte puhul tegelevad aga asutusejuhid aktiivselt lahenduste otsimisega.

Aasta lõpus suured tulud

Sukles viitas, et lisaks riigitoetusele on asutuste eelarvetesse arvestatud ka omatulud, mis võimaldavad aasta lõpuni toime tulla. „Tuleb arvestada, et kultuuriasutuste töörütm on hooajaline ja aasta lõpp on aeg, mil teenitakse suur osa terve aasta peale kavandatud omatuludest.”

Ta lisas, et ka võrdlus eelmiste aastatega lubab eeldada praeguste probleemide lahendamist. „Juhid otsivad aktiivselt võimalusi omatulude suurendamiseks ja pole põhjust arvata, et nad sellega toime ei tuleks.”

Eesti Päevaleht küsis kultuuriministeeriumilt ka seda, kas maksuamet on lisaks ERSO-le mõne tabelis toodud asutuse pangakonto samuti kinni pannud ja kas asutuse juht on sellest ministeeriumile teada andnud. „Kontode arestimine on teatavasti samm, mis võetakse ette siis, kui maksuameti korduvatele märguannetele ei reageerita, ERSO puhul jäeti varasemad märgukirjad lihtsalt tähelepanuta. Teiste asutuste puhul on juhid võtnud kohe ette samme maksuvõla tasumise nimel,” väitis Sukles.

Kui kultuuriministeerium viis ERSO-s läbi põhjaliku auditi selgitamaks eelarvevahendite ülekulu põhjuste tagamaid, siis teistes oma haldusala asutustes seda teha ei plaanita. „Ministeerium on kõigilt neilt asutustelt põhjalikud selgitused saanud, osaga on kavas veel kohtuda, auditeid ei ole põhjust korraldada. Meil ei ole põhjust nende asutuste juhte mitte usaldada,” ütles Sukles.

Maksuvõlglased

•• Eesti Nuku- ja Noorsooteater

Maksuvõlg: 569 557 krooni (36 400 eurot)                                          

•• Sihtasutus Vene Teater

Maksuvõlg: 1 270 962 krooni (81 230 eurot)

•• Eesti Kontsert

Maksuvõlg: 324 509 krooni (20 740 eurot)

•• Eesti riiklik sümfooniaorkester

Maksuvõlg: 1 383 747 krooni (88 440 eurot)