Loata Vetla veejõujaam ujutab ikka külarahva maid
Jägala jõel asuv Vetla hüdroelektrijaam, mis sattus tööd alustades 2003. aastal kohe avalikkuse tähelepanu alla, on oma kemplustega alustanud uut vaatust. Juba kuus aastat tagasi veepaisust ülesvoolu kohaliku külarahva maad üle ujutanud jõujaam on küll jäänud tegevusloata, kuid pole uputamist lõpetanud.
2003. aastast jaama omaniku Urmas Põllu ja eri ametkondadega tuliselt vägikaigast vedavad Heino Oks ja Evi Mikiver lootsid, et märtsi alguses lõpevad ühes veejõujaama tegevuse aluseks oleva vee-erikasutusloa kehtivusega ka üleujutused.
Kuid paraku pidid nad pettuma. Ujutamine jätkub siiani ja ilmselt edaspidigii, sest ükski seadus ega ametnik ei saa sundida paisu omanikku veetaset alandama.
Oksal ja Mikiveril on ka põhjust võidelda, sest Mikiverile kuuluvast jõekäärus asuvast 19-hetkarisest maatükist on vesi kolm hektarit enda alla võtnud. „Võib öelda, et nüüd on mul soo otse õue peal ja koprad käivad aias sõstraid söömas,” tõdes pensionieas Mikiver oma põliskodu hoovil pead vangutades.
Pruuni karva jõevesi on katnud endised lamminiidud, kuivatanud hulganisti jõeäärseid puid ja rikkunud ka tema kaevuvee. Nii toob ta endale joogivett küla pealt tuttavate juurest.
Vetla veejõujaama omanikul, keda Päevalehel eile tabada ei õnnestunud, on aga kavas elektritootmiseks uus luba saada.
Protsess hakkab otsast peale
Keskkonnaameti keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Jaan Pikka ütles, et Vetla Jõujaamad on juba esitanud neile taotluse uue vee-erikasutusloa saamiseks. „Kogu protsess hakkab otsast peale. Me ei saa taotlust enne heaks kiita, kui omanik on saanud kõigilt paisust ülesvoolu jäävatelt maaomanikelt kooskõlastuse. Kuidas kokkulepped saavutatakse, on juba arendaja ja maaomanike vaheliste läbirääkimiste küsimus,” sõnas Pikka.
Pikka viitas ka, et veetaseme alandamise initsiatiiv peab tulema Vetla Jõujaamadelt ja sellekski peaks ettevõte keskkonnaametilt luba küsima. Põhjuseks on see, et paisutaguse veetaseme alandamisel võivad olla keskkonnale halvad tagajärjed.
Kui luba ei saa, tuleb pais likvideerida
•• Ettepaneku Vetla Jõujaamadelt vee-erikasutusluba ära võtta tegi mullu jaanuaris keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Ministri ettepanek põhines vahepeal selgunud asjaoludel, et ettevõte oli luba taotledes esitanud valeandmeid. Nimelt väitis ettevõte enne veejõujaama käivitamist, et nii paisutuse normaal- kui ka maksimaalkõrgusel jääb paisjärv väljakujunenud Jägala jõe sängi. Tegelikult aga uputas vesi ülesvoolu hektarite kaupa maad.
•• Kohalik elanik Heino Oks märkis, et kuigi jõujaama vee-erikasutusluba kaotas kehtivuse juba märtsi alguses, jahvasid turbiinid rahulikult elektrit edasi kuni juuli alguseni. Siis sai keskkonnainspektsioon ebaseaduslikust tegevusest teada ja tegi korralduse elektritootmine lõpetada.
•• „Seoses Vetla Jõujaamade tegutsemisega ilma vee-erikasutusloata oleme alustanud väärteomenetlust ja peatamaks loata tegutsemist oleme alustanud ka haldusmenetlust,” ütles inspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul. „Kui paisu omanik uut vee-erikasutusluba ei saa, tuleb seaduste kohaselt ka pais likvideerida,” lisas Tuul.
•• Eesti Energia jaeäri kommunikatsioonijuht Kristjan Hamburg ütles, et alates eelmise aasta kevadest Vetla Jõujaamad enam neile elektrit ei müü. „Meil on selle ettevõttega vaid kehtiv võrguteenuse leping. Ehk siis meie oleme n-ö transpordifirma, mis toimetab elektri selle ostjani,” selgitas Hamburg. „Kuna antud lepingu tingimusi rikutud ei ole, pole meil ka juriidilist alust selle katkestamiseks,” lisas ta.
•• Päevalehe andmeil hakkas pärast Eesti Energiat Vetlas toodetud elektrit ostma Latvenergo.
