LOE, mida erakonnad arvavad laulu- ja tantsupeo rahastamisest: piletid on kallid ja sponsorite kaasamine küsitav
Mart Meri, SDE: "Laulupidu on vaba tahte pidu. Vaba tahet sentide kõlinaga ei mõõda. Ei saa seda ei kinni maksta ega üles osta. Ma ei tea, mida Delfi küsimuses mõeldakse sõna ’riik’ all ja mida võiks siin tähendada kulude sajaprotsendiline katmine. Rahvas koos riigi ja eratoetajatega seda ju teebki.
Aga kurb tõsiasi on see, et praegused piletihinnad peletavad eemale lastega perekondi, kes tahaksid näiteks osa saada mõlemast kontserdist ja tantsupeost. Tulevikku vaatav poliitika oleks selline, et mida rohkem lapsi perekonnas, seda soodsam oleks perepilet täisprogrammile. Mis aga peamine – lauljate ja tantsijate vaba tahe on võti laulupeo tähenduse mõistmiseks. Kui tahe läheb kaotsi, siis võib riik sada imet teha, aga laulupeo imet nende hulgas enam ei oleks."
Priit Toobal, Keskerakond: "Pea iga kord kui toimub laulu- ja tantsupidu, kerkivad üles küsimused piletihinna suuruse ning üleüldse piletite müümise üle, riigi rahastuse osakaalu üle, sponsorite kaasamise üle, peole esinema pääsejate üle jne.
Sel korral tekitas eriti vastakaid emotsioone alkoholi müügi piiramise otsus. Isiklikult leian, et see on küllaltki mõistlik ning ega tantsud tantsimata ja laulud laulmata ei jääks, kui peol üldse alkoholi ei müüdaks. Ühelt poolt selline piirang vähendab muidugi sponsorite huvi, kuid teisalt on nt A Le Coq´il ja Sakul terve hulk suurepäraseid mittealkohoolseid tooteid, mida saaks laulupeolistele reklaamida. Sponsorite otsimine sedavõrd suurele üritusele pole ju iseenesest halb, kuid peamine on see, et laulu- ja tantsupidu ei muutuks mingi suurtootja „brändipeoks“. Isegi kui see on Aura või Värska vesi, peab esinejatel ja pealtvaatajatel olema tunne, et nad on laulu- ja tantsupeol, mitte mõnel turundusüritusel.
Riigi osakaal võiks loomulikult olla suurem, sest eks laulu- ja tantsupidu ole kõige võimsamalt eesti rahvast ühte liitev ja meie keelt ning kultuuri väärtustav üritus. Olen üks neist, kes leiab, et laulu- ja tantsupeole võiks olla sissepääs tasuta, sest on see ju kogu rahva pidu. Ja riik tõstaks rahastuse osakaalu saamata jääva piletitulu mahus. Ühest kultuuriminister Urve Tiiduse paari kuu tagusest intervjuust meenub mulle, et ta lubas tõsiselt kaaluda seda, kuidas tulevikus muuta üritus sponsorivabaks ning kaasata ka kõik esineda soovijad – loodan, et neid mõtteid pole unustatud.
Olles ka ise pikalt rahvatantsuga tegelenud ning tantsupeolgi esinenud, siis leian, et iga euro, mis riik laulu- ja tantsupeo korraldamiseks panustab, on õige kulutus."
Liisa Pakosta, IRL: "Laulupidu ja tantsupidu on kõige erilisemad ja kõige liigutavamad, tundelisemaid kultuuriüritused Eestis üldse. Midagi, mida mäletad lapsepõlvest saati. Riigieelarvest tuleb katta kulud selliselt, et peod peetud saaks, sealhulgas ka lapsed tasuta laulupeo üldalale, ent erasektori täiendavatest toetustest saaks muuta pidu mugavamaks ja pakkuda täiendavaid teenuseid, mida muidu pakkuda ei saaks.
Ent need peod on kahtlemata erilised ja seetõttu on oluline, et sponsorrahaga ümberkäimine oleks väga pieteeditundeline ja iga nurga pealt läbi mõeldud ning läbi tunnetatud. Välistatud peaks olema kogu selline toote- ja kaubamärgireklaam, mis tervisele hakkab. Ka rahvusvaheliste suurkorporatsioonide puhul tuleb enne 9 korda mõõta ja siis vaid jaopärast lõigata - sest see on meie rahvakultuuri pidu. Eesti ettevõtjate turgutamiseks ja kiitmiseks vastastikku abistaval moel sobib aga laulupidu ja tantsupidu küll, sest eks see pidu ole kiidulaul eesti rahvale ja loomulikult ka sellele osale rahvast, kes pingutab riigi- ja kohalike omavalitsuste eelarvet täita. Töö on aus asi ja auasi ja seda ei pea häbenema. Kohalikku Eesti tegijat kiita ja aidata sobib alati, ka laulupeol ja tantsupeol.
Eraettevõtjate raha on ka see, mida riik ümber jagab, nõnda ei saa tantsu- ega laulupidu toimuda ilma ettevõtjate panuseta, sest ilma tööinimeste tööta ja makstud maksudeta poleks ka riigil eelarvet, millest laulu- ja tantsupidu toetada.
Ent kõige olulisemana üle korrates, peo erilise tähenduse tõttu tuleb ka eratoetustesse suhtuda erilise hoole ja erilise pieteeditundega, mõeldes nii sisule, vormile kui ka kasu ulatusele. Laulu- ja tantsupidu on selleks lihtsalt liiga erilised, et selle hõngu juhuslike seeklite eest müüa."
Martin Kukk, Reformierakond: "Laulu- ja tantsupidu on terve Eesti ühine pidu. Lisaks riigi toetusele on iga seda vabatahtlikult toetava inimese panus väärt kiitust ja tänu, mitte tõrjumist."
