Valimisliit Peetri Plats - Ants Pauls
Narva joogivee skandaalselt kõrge kloorimisjääkide hulk pole oluliselt vähenenud, samuti on vee lõhn ja maitse elanike sõnul endiselt tülgastavad. Milline peaks olema lahendus, kust tulevad selle lahenduse jaoks vahendid?
Keskonnainvesteeringute Keskus on eraldanud Narva linnale 447 miljonit krooni, et ehitada uus veepuhastusjaam ja rekonstrueerida vee-ja kanalisatsioonitorustikud.See projekt peab lahendama Narva joogivee kvaliteedi probleemid.
Eesti suuruselt kolmandas linnas sisuliselt puuduvad omad spetsialistid, kes suudaksid politsei tegevusalast väljapoole jäävaid väärtegusid menetleda. Probleemid puudutavad nii heakorda (sh majaomanike järelvalve), muinsuskaitset, arhitektuuri ja ehitust. Kas, millal, millises mahus ja milliste vahendite eest tuleks luua munitsipaalpolitsei?
Politsei tegevusest väljapoole jäävate väärtegude paremaks menetlemiseks tuleks esmajoones tähsustada selle valdkonna tähtsust linnavalitsuse tegevuses võttes tööle nõutava ettevalmistusega spetsialistid muinsuskaitse-j a ehitusjärelvalve alal. Munitsipaalpolitsei loomiseks puuduvad rahalised vahendid.
Tänaseks on riik koondanud maanteeameti liiklusohutuse spetsialisti Narvas, linn ei ole tema funktsioone täitma asunud. Mida plaanite ette võtta, et tagada pidev liiklusturvalisuse tõstmine linnas?
Maanteeametist koondatud liiklusohutuse spetsialisti linnavalitsusse tööle võtmiseks on olemas linna volikogu põhimõtteline nõusolek.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond - linnapeakandidaat Aivo Peterson
Narva joogivee skandaalselt kõrge kloorimisjääkide hulk pole oluliselt vähenenud, samuti on vee lõhn ja maitse elanike sõnul endiselt tülgastavad. Milline peaks olema lahendus, kust tulevad selle lahenduse jaoks vahendid?
Tõesti, vee kvaliteet on halb. Aga veel halvem on praegune linnaeelarve seis. Minu käsutuses olevate andmete kohaselt on tänane eelarvelaekumine 60% oodatust, mis tegelt tähendab linnale juba pankrotieelset olukorda ning mida üritatakse enne valimisi mitte avalikustada. Lahendus saab olla ainult üks – viia ka tegelikult ellu joogivee puhastusjaama kaasajastamine Euroopa Arengufondide projektide raames. Meil on olnud juba põgusaid kokkupuuteid projektide kirjutamise meeskondadega, kes meie valimisedu korral on nõus tulema pikemaks ajaks Narva neid projekte läbi viima. Ühtlasi nad koolitaksid välja meie isiklikke Narva projektikirjutajaid haritud noorema põlvkonna seast. Juba täna on näha, et meie kohalikul omavalitsusel ei jätku rahalisi vahendeid isegi projektide omafinantseeringuteks, mistõttu peame vajalikuks alustada tõsiseid läbirääkimisi Vabariigi Valitsuse ja vastavate ministeeriumitega projektide kaasfinantseerimiskes. Selleks oleme nõus riigilt võtma teatud pikemaajalisi finantsilisi kohustusi. Samuti peavad tulevased Narva linna ametnikud seisma selle eest, et projektipõhised kulutused kajastuksid kuni viimase sendini fondidele esitatavates aruannetes. Täna on see suur problem. Harimatus ja kohati ka saamahimu domineerivad.
Eesti suuruselt kolmandas linnas sisuliselt puuduvad omad spetsialistid, kes suudaksid politsei tegevusalast väljapoole jäävaid väärtegusid menetleda. Probleemid puudutavad nii heakorda (sh majaomanike järelvalve), muinsuskaitset, arhitektuuri ja ehitust. Kas, millal, millises mahus ja milliste vahendite eest tuleks luua munitsipaalpolitsei?
Ei usu, et munitsipaalpolitsei asutamine oleks täna Narvas prioriteedilise tähendusega. Eelkõige oleks vaja professionaalselt tööle saada linna valitsemine tervikuna, mis peab arvatavalt läbi tegema tugeva noorenduskuuri ning välja sõeluma kaasaegsetele nõuetele mittevastavad ametnikud. Mis arvatavalt tähendab ka tulevikus teatud kokkuhoidu valitsemiskuludele. Seda muidugi eeldusel, et meie tulevase Narva Linnavolikogu saadikud on huvitatud linna konkurentsivõime tõstmisest nii Eesti kui Euroopa Liidu mastaabis. Aga mis puutub eelnimetatud spetsialistidesse, siis arvatavalt tuleks nad välja koolitada nn. mõistliku aja jooksul nii teiste eeskujulike vabariigi omavalitsuste kui ka Tartu Ülikooli Narva Kolledži baasil.
Tänaseks on riik koondanud maanteeameti liiklusohutuse spetsialisti Narvas, linn ei ole tema funktsioone täitma asunud. Mida plaanite ette võtta, et tagada pidev liiklusturvalisuse tõstmine linnas?
Osaliselt on antud vastus ka eelneva küsimuse vastuses. See, et linn pole leidnud oma paisutatud ametnikkonna hulgast inimest, kes antud küsimusega suudaks adekvaatselt tegeleda, näitab olukorra tobedust. Loomulikult on tegemist elutähtsa valdkonnaga, mille tegemata jätmine võib kaasa tuua teatuid halbu tagajärgi. Aga seda niikauaks, kui juba probleemid uksest sisse tulevad. Aga kõige loogilisem oleks asutada spetsialistidest ümarlaud, kes käiks regulaarselt koos ja arutaks asjad läbi. Toon meelevaldselt ka mõned näited, kes võiksid osaleda antud küsimuste lahendamisel: kohaliku politseiprefektuuri vastava valdkonna spetsialist – komissar, Narva linna liiklusjärelvalve olemasolevad spetsialistid, tõstatatud probleemsete piirkondade-firmade-korteriühistute esindajad. Samuti võiksime meie kasutada oma E-riigi staatust ning luua reaalajas otseühendus teiste piirkondade vastavate ametnikega, eelkõige Maanteeameti enda spetsialistidega.
