LOE TÄISMAHUS: Aaviksoo riputab kunstiakadeemia olemasolu kohale küsimärgi
Teisipäeval kohtus haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo Eesti kunstiakadeemia rektoraadiga. Kohtumine kujunes kirglikuks. Jutuks võeti Kunstiakadeemia ning selle uue hoone, mis tõotab järjekindlalt plaanitust kallimaks kujuneda, tuleviku küsimused. Akadeemia rektori Signe Kivi sõnul avaldas minister kohtumisel arvamust, et Kunstiakadeemia pole täiemõõduline avalik-õiguslik ülikool. „Murelikuks teeb ka ministri väide, et otsustajate hulgas ei ole kunstivaldkonna toetajaid,” lausus Kivi kohtumist meenutades.
„Ma väidan jätkuvalt, et avalik-õiguslik juriidiline isik, kes vastutab oma tuleviku eest, peab olema võimeline ise oma majandusküsimusi lahendama ning kui tal seda võimekust pole, siis on ta ohus,” ütles Aaviksoo ja täpsustas, et Kunstiakadeemia võimalused luua jätkusuutlikuks edasiminekuks vajalik puhver muude tulude ja erialadega üsna tagasihoidlikud.
Auk on EKA uue maja eelarvesse sisse kirjutatud algusest peale. Riik lubas eraldada osa, teine osa pidi laekuma EKA-le kuuluva kinnisvara müügist, kolmas tulema Euroopa Liidu tõukefondidest, neljas laenust ning viies EKA enda tuludest. Maja hind ning rahastuse jagunemine rahastajate on planeerimistööde käigus korduvalt muutunud. Maja on läinud kallimaks, müükipandav kinnisvara odavamaks ning riigi rahakott õhemaks. Eesti Päevalehe allikate sõnul lootis reformierakondlasest rektor ja endine kultuuriminister Signe Kivi selle augu täitmiseks kasutada ka oma poliitilist parteisisest kapitali.
Jaak Aaviksoo sõnul peab Kunstiakadeemia käima välja plaani, kuidas jätkusuutlikult edasi elada. Plaanile tellitakse sõltumatu ekspertiis ning alles siis otsustatakse. „Lähtekoht on, et akadeemiale ei eraldata uue õppehoone rajamiseks valitsuse poolt Eesti maksumaksja rahalisi vahendeid,” ütles Kivi.
„Ei-ei,” oponeeris Aaviksoo, „Täiendavad vahendid lisaks kokkulepitutele – nende suhtes olen skeptiline.” Aaviksoo sõnul eraldas juba eelmine valitsus Kunstiakadeemiale uue hoone ehitamiseks raha ning temagi oli tollal kaitseministrina selle poolt. Ning seda raha ei puututa. „Praegu on uus olukord ja pingeline finantsplaan. Leppisime eile (üleeile – toim) kokku, et nemad esitavad ettepanekud ja meie viime need valitsusse.” Seda, et Kunstiakadeemia tulevikuküsimuste tõstatamine on Aaviksoo algatus, kinnitab ka kõne rahandusminister Jürgen Ligile, kes kuuldust üllatununa ütleb, et valitsus pole asja arutanud.
Kool kinni, tudengid välismaale?
Eesti Päevalehe allikate sõnul olevat Aaviksool ka plaan puhuks, kui Kunstiakadeemia jätkusuutlikuks ei osutu. Minister olevat väidetavalt kohtumisel öelnud: „Üliõpilased jaotuks Tallinna ülikooli ja TTÜ vahel ja need kelle erialasid seal pole, saadame välismaale õppima.” Aaviksoo seda sõnastust ei kinnita.
Rektor Kivi ütleb: „Minister Aaviksoo väljendas rektoraadile üsna selgesõnaliselt, et Eesti maksumaksja rahaga ei kavatseta rahastada niinimetatud väikseid erialasid, kus kursusel õpib alla kümne tudengi, need tudengid võiks õppida maksumaksja raha eest välismaal.”
Aaviksoo sõnul on niinimetatud väikeste erialade küsimus suurem kui kunstitudengid: „Erialadel mille järgi on Eestis vajadus väga väike, võib tulevikus kaaluda võimalust koolitada inimesi väljaspool Eestit. Näen analoogiat tuumaenergeetikaga.” Kivi jaoks on see Aaviksoo seisukoht Kunstiakadeemia kontekstis uus.
Akadeemia pressiesindaja Solveig Jahke sõnul on enamiku nende väikeste erialade nagu näiteks keraamika, klaasikunsti ning ehte- ja sepakunsti õpetamise traditsioonid Eestis enam kui sajandipikkused, tase rahvusvaheliseltki tunnustatud ning nende seas on palju erialasid, mida muudes Eesti kõrgkoolides ei õpetata.
Praegu õpib Kunstiakadeemia bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes kokku üle 1200 inimese. Mullu võeti bakalaureuseõppesse kolmeteistkümnel erialal kuueteistkümnest vähem kui kümme riigieelarvelist tudengit, lisaks mõned omal kulul õppijad. Vaadates Kunstiakadeemia kodulehelt viimaste aastate vastuvõtustatistikat – erialade valikut, riigitellimusi, sooviavaldusi ning konkursitihedusi – tähendaks niinimetatud väikeste erialade riigitellimuste lõpetamine ka ilma suuremaid arvutusi tegemata sisuliselt Kunstiakadeemia kui sellise laialisaatmist.
EKA uus hoone
Lühike mittetäielik
kronoloogia:
•• Kõigepealt plaaniti EKA vanast majast mujale kolida. Näiteks Patarei vanglasse.
•• Märtsis 2006 otsustati rajada vana maja asemele Tartu mnt ja Gonsiori nurgale uus hoone.
•• Oktoobris 2007 kuulutati selleks välja avalik rahvusvaheline arhitektuuri-konkurss.
•• Aprillis 2008 valitakse võidutöö, taanlaste projekteeritud Art Plaza.
•• Novembris 2008 eraldab valitsus EKA-le maja ehitamiseks 187 miljonit krooni.
•• Projekti kogumaksumus on veidi üle 500 miljoni krooni. Eelarves on auk, millele hakatakse katet otsima kinnisvaramüügist, EL-i fondidest ja mujalt.
•• Septembris 2009 hakkavad EKA naabrid protsessima, sest uus hoone peidaks nende eest päikese. Seejärel tõstatati küsimus uue maja mõõtude kahandamisest .
•• Veebruaris 2010 toimub EKA vana maja n-ö lõpupidu.
•• Aprillis 2010 hakatakse EKA vana maja lammutama, õppetöö kolib linna laiali, asenduspindadele.
•• Oktoobris 2010 selgub, et enne järgmist aastat ehitamiseks ei lähe.
•• Mais 2011 tõuseb poleemika – projekti kärped on majast viinud kõik ajakohase.
•• Juunis 2011 nõuab haridusminister Aaviksoo EKA-lt plaani, kuidas ülikool end jätkusuutlikult majandada suudaks.
