Lõhed tulevad mühinal jõgedesse tagasi

Ühes paremas lõhejões Keila jões oli tänavu noori lõhesid ligi kaks korda mullusest enam.

Kalauurijad tõdevad rõõmsalt, et kaks viimast aastat on meie lõhede ja forellide sigimisele väga edukad olnud. Nii palju järelkasvu kui praegu pole teadlaste hinnangul Eesti jõgedes kudemas käivatel lõhedel olnud viimase viieteistkümne aasta jooksul.

Tartu ülikooli kalabioloogia ja kalanduse osakonna teadur Martin Kesler tõi esile, et lõhede ja forellide paljunemist on soodustanud eelkõige viimased sajused aastad, mis on jõed pidevalt vett täis hoidnud. „Enamikus meie üheteistkümnes lõhejões on ühe- või kaheaastaste lõhede asustustihedus juba teist aastat oluliselt üle keskmise,” sõnas Kesler.

Näiteks kui mulluse lõheseire käigus hinnati, et Eesti üheks paremaks lõhejõeks peetavas Keila jões on saja ruutmeetri kohta nelikümmend noorkala, siis tänavusel sügisel peaks neid olema juba seitsekümmend. Seejuures väärib märkimist, et Keila jõe lõhede puhul on tegemist vaid loodusliku populatsiooniga – Põlula kalakasvandusest pärit noori lõhesid sellesse jõkke ei asustata.

Püügikvoot 1500 lõhet

Samuti tabasid kalateadlased hulganisti noori lõhesid Pärnu jõest Sindi paisu alt, kus nad on viimastel aastatel tühjade kätega jäänud. Kesler tõi välja, et suurima lõheproduktsiooniga on veepaisudega tõkestamata ja lõhedele küllaldaselt ruumi pakkuvad Pirita, Selja ja Loobu jõgi.

Kui veel kümmekond aastat tagasi hinnati Pirita jões lõhede arvukus peaaegu nullile, siis viimaste seireandmete kohaselt on noorte lõhede hulk saja ruutmeetri kohta ületanud paarikümne isendi piiri.

„Ka Purtse jõest tabasime looduslikke lõhepoegi juba neljandat aastat järjest. Erakordselt arvukalt esines ka vanemaid kahesuviseid lõhe tähnikuid, kes rändavad järgmisel kevadel merre,” lisas Kesler.

Esialgse hinnangu kohaselt rändab meie kalateadlaste hinnangul järgmise aasta kevadel jõgedest tagasi merre üle 20 000 noore lõhe. „Seda on umbes kaks korda rohkem kui selle aasta kevadel ja tõenäoliselt on see ka viimase viieteistkümne aasta suurim hinnang,” märkis Kesler.

Peale vihma mängib meie lõhevarude kosumises olulist rolli Põlula kalakasvatuskeskuses üles kasvatatud noorte lõhede jõgedesse asustamine.

Igal aastal asustatakse meie lõhejõgedesse üle 100 000 Põlulast pärit lõhe, enamik neist lastakse Narva jõkke. Aastane püügikvoot küünib 1500 lõheni.

Kalariik

Forellgi asustab uuesti ojasid

•• Kalateadlane Martin Kesler ütles, et viimastel aastatel on hästi läinud ka forellidel.

•• „Sarnaselt lõhega on ka meriforelli noorjärkude asustustihedus oluliselt tõusnud. Ka väiksemates ojades, mis põuastel aastatel on sootuks ära kuivanud, kuid nüüd jälle voolavad, on forell uuesti sigima hakanud,” viitas ta.

Lõhede eluring jões ja meres

•• Sigimisaeg algab juulis, kui suguküpsed lõhed suunduvad merest jõgedesse kudema.

•• Kudemine toimub oktoobris-novembris, selleks valitakse jõ­gede kiirevoolulised kärestikud.

•• Kärestikukivide alla arenema jäetud marjast kooruvad mais mõne sentimeetri pikkused lõhehakatised, kes veedavad jões kaks kuni kolm suve.

•• Seejärel lahkuvad noored lõhed paariks aastaks merre.