MARI VAJAB PESEMIST. Põlula kalakasvanduse juhataja asetäitja Ene Saadre peseb parasjagu kalamarja, kui talle helistan. Lõhemarja ei pesta mitte selleks, et lauale panna, vaid selleks, et see enne poegade koorumist puhas oleks. Bakterid ja muud tülikad huvilised tuleb nende võimalikust saagist eemale peletada. Jões teeb selle töö ära voolav vesi. Põlulal on isegi vedanud, sest seal kasvatatakse lõhesid allikavees. See tähendab, et marja tuleb pesta haudumisaja jooksul kaks korda. “Ivangorodi kalakasvatajad pesevad iga nädal,” teab Saadre.

Ivangorodiga on meil kasvatatavatel lõhedel tõsine seos. Narva jõkke lastakse maime nii siit- kui sealtpoolt. Umbes veerand välja püütavatest on Eesti kalad. Kuid sellest pole tüli tõusnud, riikide vahel on oma pädev ja töötav leping.

Tüli võib tõusta küll, aga seda just nendega, kes igal kevadel jõkke lastud kaheaastaseid kalakesi kohe välja püüda proovivad. Kaheaastased kalad peavad merre laskuma, et seal täis kasvada.. Seal ootab neid ees raske elu – kajakad, röövkalad. Hea on, kui kodujõkke tagasi jõutakse.

Siiski on Eesti viis aastat kestnud lõheprogramm toonud edu. Mõned peaaegu tühjad lõhejõed on taasasustatud. Asustatud just nende lõhede järglastega, kes neis jõgedes ikka elanud. Omaette näide on Narva jõgi. Sealne hüdroelektrijaam hävitas kohaliku lõheasurkonna. Nüüd püütakse seda taastada nii siit- kui sealtpoolt piir. Kuid õnneks on kaks jõge – Kunda ja Keila – säilitanud oma lõhestiku. “See on suuresti tänu Vene piirivalvele,” ütleb Ene Saadre, pidades silmas nende jõgede ligipääsmatust kuni 1980. aastate lõpuni.

Auhinnad ausatele. Üks lõheasurkonna väärtustamise viise on tagasiside kalastajatega. Sel aastal loositi esmakordselt nende kalurite vahel, kes tagastasid oma püütud lõhede märgised, välja peaauhinnana 8000 krooni maksev paadi päramootor.

Osavõtjaid oli 26, võitjaks tuli Tallinna kalur Vassili Sobol, kes saatis võistlusele kaheksa kalamärgist. Kõik nendega märgistatud lõhed püüdis mees Tallinna lahest. Põlula viieaastane töö on kandnud sellist vilja, mille tulemused juba Tallinna lähistel ringi ujuvad.

Aastake tagasi kaaluti Põlula kalakasvandust erastada. Nüüd on riik mõistnud, et ka Eestis, nii nagu teistes Põhjamaades on kohane üks riigi rahastatud kalakasvandus. See võimaldab töötada kaugemale tulevikku.

Siiski vajavad tegemist ka igapäevatööd. “Alustasime just rasvauimede märgistamist kaladel, keda kevadel jõgedesse laseme,” ütleb Ene Saadre. Põlula basseinides elab praegu 180 000 üheaastast ja 40 000 kaheaastast lõhet. Koorujad lisavad oma hulga.