Lõimumine algab lasteaiast: vene mudilased kümblevad eesti keeles

Viimase veerandsajandi jooksul on vene lapsed Lasnamäel asuvas Mahtra lasteaias keelekümblusrühmas eesti keelt ja kultuuri tundma õppinud.

„Mina oskan temast paremini eesti keeles rääkida,” ütleb viie-kuueaastaste laste keelekümblusrühmas käiv Angelika ja näitab tasakesi naeru kihistades oma parima sõbranna Emilia poole. Nii nemad kui ka kõik teised keelekümblusrühma lapsed on sajaprotsendiliselt vene, mitte segaperekondadest. „Päriselus räägime omavahel vene keeles, aga lasteaias ikka eesti keeles!” täpsustab Angelika ja jookseb lõkerdades Emiliaga mängima. Emilia pandi vahepeal vene lasteaeda, aga ta igatses tagasi ja nüüd jätkab siin eesti keele õppimist. Mis laste nimedesse puutub, siis ei oska küll nende vene päritolust aru saada: tere, Angelikad-Michelled-Rober­tid! 

Lapsed emadele tõlgiks

Parajasti käib kokku umbes 250 lapsega lasteaias kadripäeva tähistamine ja kaks keelekümblusrühma – noorem kolme-nelja­aastaste ning vanem kuue-seitsmeaastaste rühm – on vastavalt kehastunud pererahvaks ja kadrisantideks. Suunavateks mängujuhtideks on eesti rahvarõivastesse riietunud kasvatajad, kes tutvustavad ringmängude-tantsude-laulude abil lastele eesti rahvatraditsioone. Kõik see toimib ka vastupidi, niisamuti tähistatakse vene pühi, näiteks vene vastlaid maslenitsat. „Vene lapsed paistavad silma hoogsa ja lõbusa temperamendi poolest, neile kohe meeldib esineda,” kiidavad kasvatajad oma hoolealuseid. Neid vilju sai näha ka keelekümblusrühmade teatripäeval, mis toimub tuleval aastal juba viiendat korda.

Mõlemad kasvatajad valdavad eesti ja vene keelt vabalt, see aitab neil paremini ka lapsevanematega suhelda. Ja alati leiduvat mõni laps, kelle keeleoskus on juba nii kaugele arenenud, et ta teeb ise oma emale või isale ettepaneku: „Võib, ma tõlgin?”

Kogemustega keelekümblusrühma õpetaja Rimma Pimenova sõnul ei omanda laps õiget grammatikat mitte pideva vigade parandamise, vaid just õpetaja õige keelekasutuse kaudu. „Varane teise keele õppimine arendab ka analüütilist mõtlemist ja stimuleerib lapse intellektuaalset arengut,” lisab ta.

„Mis teie lemmiklaul on?” küsin lastelt. „„Olla koos!”” hõiskavad kohe mõned elavamad, ja polegi vaja eraldi paluda, kas nad seda ka esitada tahavad.

Selliseid rühmi oleks rohkem vaja

•• Keelekümbluse alguseks peetakse aastat 1965, mil Kanada lapsevanemate algatusel hakkasid ingliskeelsed lapsed kõiki aineid õppima prantsuse keeles. Eestis avati esimesed keelekümblusklassid 2000. aastal.

•• Varases keelekümblusprogrammis on õpilased kas lasteaiast või 1. klassist põhikooli lõpetamiseni. Põhikooli lõputunnistus tõendab, et nad on edaspidi keeleeksamitest vabastatud. Hilises keelekümblusprogrammis osaleb õpilane 6.–9. klassini, kokku neli aastat.

•• „Varase keelekümblusprogrammiga lasteaedu võiks olla rohkem ja selle nimel tehakse ka tööd. Igal aastal liitub keelekümblusprogrammiga riigieel­arve toel vähemalt kolm venekeelset või vene-eestikeelset lasteaeda,” ütles Integratsiooni Sihtasutuse koordinaator Svetlana Belova.

•• Keelekümblusklassi või -rüh­ma põhimõte seisneb selles, et õpetajad juhivad laste õppetööd eesti keeles. Omavahel võivad lapsed suhelda neile mugavas keeles.