Loo lubjakivikarjäär hävitaks kaitsealuste aasnelkide kasvukoha
Lubjakivikarjäär, mida tee-ehitusettevõte Lemminkäinen Eesti AS Loo aleviku vahetusse lähedusse kavandab, pööraks pahupidi teise kaitsekategooria alla kuuluvate aasnelkide kasvukoha.
Hiljuti avalikustatud kavandatava kaevanduse keskkonnamõju hindamise aruande (KMH) kohaselt katab lubjalembeste aasnelkide elujõuline populatsioon suuremat osa veidi enam kui 40 hektari suurusest alast, kus tahetakse peagi kopp maasse lüüa.
KMH taimestikku puudutav osa põhineb botaanik Tõnu Ploompuu eksperdihinnangul. „Tegemist on liigi Põhja-Eesti metapopulatsiooni ehk rassi tuumala osaga,” selgitas Ploompuu. „Umbes kümnel hektaril ala idaosas on liik väga arvukas ning ligi seitsmel hektaril lõuna- ja lääneosas keskmise ohtrusega. Üksikuid taimi esineb hajusalt väiksemates ja vähem sobivates kohtades.”
Kasvukoht kaitse alla?
Ploompuu tõi esile, et aasnelgi Põhja-Eesti leviala võib jagada kolmeks: Tallinnast ida ja lääne pool ning Lääne-Eestis. „Tallinnast idas on liik peaaegu hävinud või esineb veel vaid väikeste jäänukpopulatsioonidena kolmandikul kunagisest kasvualast,” tähendas Ploompuu ja lisas, et Loo lubjakivikaevandus tähendaks aasnelgi kui liigi olulist vähenemist.
Aasnelk kuulub kaitsealuste liikide teise kategooriasse ning riigil tuleb seaduste kohaselt vähemalt pooled nende teadaolevad ja keskkonnaregistrisse kantud kasvukohad kaitse alla võtta. Kuna aasnelgi puhul on 50 protsendi nõue juba täidetud, ei tohiks need roosat värvi habraste õitega lilled, mille korjamine on muidu seadusega keelatud, justkui Lool lubjakivi kaevandamist takistada.
Ent uue kaevanduse vastu võitlev Jõelähtme vald on oma KMH-d puudutavates kommentaarides märkinud, et kuigi aasnelgi kasvukohtade kaitse on seadusega nõutud määral juba tagatud, ei anna see veel alust taimede hävitamiseks. Vald viitab hiljuti keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas, et looduskaitseseaduse kohaselt rakendub nii teise kui ka kolmandasse kaitsekategooriasse kuuluvate taimede puhul automaatselt isendikaitse.
Jõelähtme valla keskkonna peaspetsialist Liis Truubon ütles, et kuna Loo aasnelkide kasvukoha näol on tegemist liigi seisukohast väga olulise alaga, tegi vald keskkonnaministeeriumile ettepaneku see kaitse alla võtta. Vastavad ametlikud paberid läksid tema sõnul ministeeriumi poole teele läinud neljapäeval.
Keskkonnaministeeriumi nõunik Hanno Zingel lausus, et kaitseala moodustamise ettepanekut menetledes peab ministeerium selle põhjendatusele keskkonnaametilt hinnangu küsima.
„Antud juhul tuleb analüüsida, kuivõrd esindusliku ja looduskaitseliselt väärtusliku kasvukohaga on tegu, sest eesmärk on kaitsta kõige esinduslikumaid kasvukohti,” sõnas Zingel. „Nii see ei ole, et kui pooled kasvukohad on juba kaitse all, siis ülejäänutega enam tegelema ei pea.”
Lemminkäinen Eesti AS-i mäetööde juht Heini Viilup ütles, et riigil ehk keskkonnaministeeriumil tuleb nüüd otsustada, kumb on olulisem: kas lubjakivivarud, mille kasutuselevõtu järele nõudlus iga aastaga aina kasvab, või nende kohal kasvavad kaitsealused aasnelgid? „Kui kaitseala tulebki sinna, siis kaeveala lihtsalt väheneb selle võrra,” nentis Viilup, et ettevõte ei kavatse võimaliku kaitseala tõttu kaevandamisplaanist loobuda.
