Loodus jätab alles 107 valda ja linna
Siseminister Tarmo Loodus esitab täna valitsusele haldusreformi kava, mille järgi jääks 2002. aasta sügisest alles 107 kohalikku omavalitsust.
“See ei ole kindlasti mitte pehme variant,” ütles Loodus. “Ikkagi 150-140 vallale ütleme hüvasti ja järele jääb veidi üle saja.”
Loodus tundis rõõmu, et uued vallapiirid lähevad paljuski endiste kihelkondade järgi. “Kihelkondades on ajalooliselt välja kujunenud identiteet, mis pole ka praegu kadunud,” lausus minister.
MAAKONNAD TOETAVAD KAVA. Samaaegselt saab valitsus ka teised maavanemate ettepanekutest kokku pandud variandid – 72 ning 131 kohaliku omavalitsusega haldusjaotuse. “Valitsus peab valima ja otsustama,” märkis Loodus, lisades, et 107 valla variandile on võimalik maakondades kõige rohkem toetust leida.
Viljandi maavanema Helir-Valdor Seederi sõnul on siseminister oma varasematest seisukohtadest taas sammu tagasi astunud. “Kord oli tema ettepanek 40-60, siis 80 ja nüüd siis 107 kohalikku omavalitsust,” ütles Seeder.
Seederi sõnul ei loo 107 valla-linna variant ühtlasel tasemel kohalikke omavalitsusi. “Saaremaal on kaks valda ja väiksemal Raplamaal 6-7 – see ei ole ühtlane lähenemine,” lausus Viljandi maavanem. “Oleks rumal pidada kodusõda, mis reformiga igal juhul kaasneb, väikeste muudatuste pärast, millega uut kvaliteeti ei saavutata.”
Seederi sõnul näitab täna esitatav variant sedagi, et maakondade arvu ei taheta vähendada ja selle otsustamatusega venitatakse kogu haldusreformi väga pika aja peale. “Kui toetatakse 15 maakonna säilimist, siis tehakse karuteene regionaalse juhtimise seisukohast ning sellega antakse senisest veel suurem võimalus Tallinnale,” lausus Seeder.
2008. AASTAKS JÄÄB KUNI SEITSE MAAKONDA. Minister Loodus tõdes, et maakondi pole praeguste kaartide joonistamisel vaadeldud. “Aga arvan, et 2008. aastal on Eestis alles 5-7 maakonda,” lausus Loodus. Kaartidest olulisemaks peab siseminister aga reformi strateegiat.
“Kolm olulisemat punkti on seal: kogu üksikisiku tulumaksu laekumine valla-linna eelarvesse, volikogude õigus kehtestada pearaha (kohalik maks – toim) ning erakondlikud valimised,” loetles siseminister. “Pearaha tähendab, et volikogu otsustab, et tänavu kehtestame pearahamaksuks 500 krooni, sest tahame vallamaja või kooli ehitada,” tõi ta näiteks.
KALLAS LOODUSE PLAANIGA NÕUS. Rahandusminister Siim Kallas ütles, et pole põhimõtteliselt selle vastu, kui kogu üksikisiku tulumaks kohalikku eelarvesse laekuks. Praegu laekub sellest 56 protsenti kohalikku ning ülejäänu riigieelarvesse.
“Oleme Loodusega kokku leppinud, et kõigepealt otsustame reformi juures kõik põhiküsimused ja siis selle,” lausus Kallas. “Üksikisiku tulumaksu üleandmine vallaeelarvesse ei lahenda üksi kõiki küsimusi ning tulu üleandmisega lisandub ka kulusid,” ütles rahandusminister. Vald hakkaks ise maksma kõiki toetusi, tegema infrastruktuuri investeeringuid jne.
