Looduskaitsjad lähevad Eesti viimastele ebapärlikarpidele appi
Peaaegu kogu Euroopas välja surnud ning ainult üksikutes kohtades hinge vaakuvad ebapärlikarbid on Eestis säilinud vaid ühes Põhja-Eesti jões. Meil kõige rangema kaitse all olevate karpide asurkond on viimastel aastatel aina vähenenud eeskätt vett paisutavate kobraste tegevuse tõttu.
Pärast aastaid kestnud ettevalmistusi on looduskaitsjatel tänavu plaanis lõpuks need haruldased karbid ja nende viimane kodukants üksikasjalikult luubi alla võtta, et aidata liiki hävingust päästa.
Keskkonnaameti looduskaitse bioloogi Tõnu Talvi sõnul on uurimise alla võetavas jões varem uuritud pärlikarpide vastsete peremeeskaladeks olevate jõeforellide levikut. Forellideta, kelle lõpustesse karpide vastsed kinnituvad, karbid sigida ei saa. „Õnneks on jõeforell selles veekogus veel alles, kuigi lokaalselt ja väikesearvuliselt. Samas on ikkagi midagi halvasti,” tähendas Talvi.
Nimelt on praegu vastuseta küsimus, miks karbid enam järelkasvu ei saa. Kui täiskasvanud, kuni 15 sentimeetri pikkuseks sirguvaid karpe veel leitakse, siis väikesemõõdulistest noortest karpidest pole jões kippu ega kõppu. Suvel algavate põhjalike uuringute käigus loodetakse selle probleemi juured välja selgitada.
Hukatuslikud kopratammid
Selleks kaardistatakse täpselt kõik säilinud ebapärlikarpide populatsioonid ning kobraste tegevuspiirkonnad. Koprad on soodustanud ebapärlikarpide kiiret hääbumist vooluveele rajatud tammidega, mille tõttu on setete alla mattunud ja kadunud karpide eluks hädavalikud kärestikulised ja kiirevoolulised jõelõigud. Peale selle takistavad arvukad koprapaisud ka karpide sigimisel võtmerolli mängivate jõeforellide liikumist.
„Kaardistame ka kõik karpide elupaika ohustavad reostuskolded, metsaraied ja teised ohuallikad. Samuti uuritakse jõevee puhtust,” osutas Talvi.
Talvi viitas, et kui kõik uuringud tänavu edukalt tehtud saab, on võimalik järgmisel aastal valmis teha ebapärlikarpide päästmiseks mõeldud tegevuskava.
Ülipika elueaga loomaliik
•• Varem Euroopas laialt levinud ebapärlikarbi kunagisest levikust ja arvukusest on alles vaid riismed. Ainsad sigivad ja stabiilse arvukusega asurkonnad on säilinud Skandinaavia poolsaare põhjaosas ja Koola poolsaarel.
•• Ebapärlikarp on meie looduses kõige pikaealisem loomaliik: Eestis on loendatud pärlikarbi kojas 132 aasta juurdekasvukihti, Põhja-Rootsist on leitud koguni 280 aasta vanuse karbi koda.
•• Ebapärlikarbi vastsed vabanevad emaslooma lõpustelt suve lõpus ning siis on neil mõni tund aega, et kohtuda kuni kaheaastase jõeforelli lõpustega. Vaid selle kalaliigi lõpustes saab vastne umbes 10 kuu vältel kala parasiidina kasvava eluvormina oma arengut jätkata. Suguküpsuse saavutavad karbid 20 aasta vanuselt.
