Igal aastal kümnest veekogust katkukontrolliks vähke püüdev jõevähi programmikoordinaator Jaanus Tuusti ütles, et viimastel aastatel on vähkide olukord paranenud seetõttu, et veekogudesse ei satu enam väetist.

Vähipopulatsiooni kasvu takistab aga katk ja röövpüük. “Püüdjaid on rohkem kui vähke endid,“ märkis ta.

Eesti jõevähi populatsioon on kahanenud alates möödunud sajandi algusest, mil algasid rohked vähikatku lained, hiljem lisandus vähikatkule laialdane normpiire ületav röövpüük.

Kuigi eile alanud vähipüügi hooajal annavad maakondade keskkonnainspektsioonid harrastuspüüdjaile oluliselt vähem püügilubasid kui mullu, peaks Tuusti hinnangul lubade arvu veelgi vähendama ning lisaks rohkem kontrollima võimalikke röövpüüdjaid.

Väikeste varude tõttu on vähipüük tänavu keelatud Läänemaal, Raplamaal ja Pärnumaal. Hiiumaal ei tohi vähki püüda vähikatku tõttu.

Saaremaa keskkonnainspektorid tabasid juuli keskel keeluajal üheksa vähi röövpüüdjat, nende hulgas Soome kodaniku, kes ostis kokku vähemalt 11 cm pikkusi vähke, makstes 15–20 krooni tükist. Kokku konfiskeeritud ligi 700 vähki viidi tagasi ühte Saaremaa jõkke.

Jõgevamaal Härjanurmes kalatalu pidav Aarne Liiv nentis, et viimaste aastate jooksul on vähkide järele suurenenud nõudlus Euroopa turul. Seetõttu on viiakse palju vähki illegaalselt Soome ja Rootsi.

“Vähile oleks turgu, kuid professionaalseid kasvatajaid on siin vähe,” ütles ta. “Olen kuulnud, et Saaremaal alustab peagi kaks talu sarnase ettevõtmisega nagu mina.”

Liiv müüb aastas 40-70 tonni vähki maakondade keskkonnateenistustele ja teistele huvilistele.

“Vähi taastumispotentsiaal on väga suur,” ütles keskkonnaministeeriumi vähitöörühma juht Nikolai Laanetu.

Tema sõnul võib üks emavähk suve jooksul kasvatada kuni 200 vastset korraga, luues heade tingimuste korral lühikese ajaga rohkearvulise vähitiigi.