Konverentsil hindas meditsiinidoktor Jaak Uibu, et alternatiivmeditsiin Eestis ootab nii õigusliku regulatsiooni, koolituse kui statistiliste andmete koha pealt korrastatust.

HAIGUS KÄSIB MUUTUDA. Ka tuntud nõelraviarsti ja hiina meditsiini spetsialisti Toomas Tiigi hinnangul vajab alternatiivne ehk funktsionaalne meditsiin seadusandlust, mis tagaks ühelt poolt tagaks tegijatele tegutsemisvabaduse, aga teisalt ka kontrolliks nende tegevust.

Tiigi sõnul õpetab funktsionaalne meditsiin seda, kuidas olla tasakaalus loodusega. “Haigus ei ole külaline, mis ootamatult uksest sisse astub,” selgitas Toomas Tiik alternatiivmeditsiini konverentsil.

“Haigus saab alguse väga peenetest struktuuridest nagu energia, molekulid ja rakud. Seega rajaneb funktsionaalne meditsiin tõenditel, mis ei ole otseselt mõõdetavad,” selgitas Tiik.

Refleksoloog Ülo Liivamägi hinnangul oleks igapäevaste häiringute korral, pere sees ja eriti laste puhul, kindlasti õigem kasutada alternatiivmeditsiini ehk pehmet meditsiini. “Alternatiivmeditsiini harud omavad väga tugevat relvastust, et inimestele abiks olla,” ütles Liivamägi.

“Iga haigus või valu ütleb: muuda midagi oma elus – on see siis toitumisharjumus, töö, elukoht või midagi muud. Alternatiivmeditsiini terapeudi asi on aidata inimesel leida see, mida muutma peaks,” selgitas Liivamägi.

EESTIS LIBERAALSED SEADUSED. Teistes Euroopa riikides on erinevad alternatiivse meditsiini harud riiklikul tasandil raviviisidena aktsepteeritud. Näiteks Soomes on olemas ametlik registreeritud alternatiivmeditsiini nimekiri. Tingimustele vastava hariduse ja praktilised oskused omandanud tohtrid kantakse nimistusse, abi otsiv inimene lööb nimekirja lahti ja valib.

Ungaris on aga alternatiivmeditsiini harud ja vastavate arstide haridustasemed seaduslikult sätestatud.

“Eesti sotsiaalministeerium püüab alternatiivmeditsiini koha pealt liberaalset liini pidada. Põhimõte on: kellelegi liiga ei tohi teha,” selgitas Liivamägi.