Löökauguhüvitist taotlev autojuht peab olema valvas ja visa
Näiteks eelmisel aastal esitati linnale 85 kompensatsioonitaotlust, millest rahuldati ainult 25.
Oht autoga löökauku sattuda on aga väga suur – 30. märtsi seisuga oli Tallinna tänavatel 1855 ajutist hoiatavat liiklusmärki ja kuna linna teedevõrgu pikkuseks on 800 kilomeetrit, siis tähendab see, et kas augud või muud ohud varitsevad autojuhti pea iga 400 meetri järel.
Kui õnnetus on juhtunud ja auto ratas löökauku sattunud, siis seisab linnalt kompensatsiooni taotlev sohver silmitsi mitme tõsise probleemiga. Esimene neist on tõsiasi, et kompensatsiooni taotlemiseks on vaja, et juht suudaks tõestada, et tema auto rikkus ära just sellel konkreetsel Tallinna tänaval laiutav auk. Kui autojuht märkab alles sõidu lõppedes, et esmapilgul kahjutu august läbisõit on näiteks velje kõveraks väändunud, siis pole abi sellestki, kui talle meenub, mis tänaval ta august läbi sõitis. „Kui te ei suuda tõestada, millisel ajahetkel ja kus õnnetus juhtus, on nõue põhjendamata,“ kinnitas liiklusjuhtumitega tegelev jurist Indrek Sirk.
Politsei ootamine võib võtta mitu tundi
Kerge pole ka siis, kui autojuht kohe august läbi sõites midagi kahtlast märkab ja kinni peab. Õnnetuse fikseerimiseks tuleb kohale kutsuda politsei, kuid Indrek Sirgi sõnul ei kiirusta korravalvurid löökaugujuhtumitele kohale. „Sage juhus on see, et inimesed loobuvad politsei ootamisest, sest kahjuks juhtub üsna sageli, et ei sõideta kohe välja, sest loodetakse, et äkki inimene tüdib ära,“ rääkis Sirk. Tõsi, politsei peab lõpuks siiski väljakutsele reageerima. „See sõltub inimese enda kindlameelsusest, aga selleks võib kuluda mitu tundi. Politsei sõidab kohale siis, kui aega on, kuna ega keegi selle õnnetuse juures ju ei sure," lisas ta.
Kui järjekindel autojuht on otsustanud igal juhul kompensatsiooni taotleda, kohe augu juures kinni pidanud ja lasknud vahejuhtumi politseil fikseerida, siis pole ikkagi kompensatsioon käeulatuses. „Enamikel omavalitsustel on selline taktika, et esimene vastus kompensatsioonitaotlusele antakse keelduv. Kui inimene jääb endale kindlaks ja edasi vaidleb, siis vaadatakse edasi. See on aga koht, kus paljud loobuvad,“ ütles Indrek Sirk.
Kohtuskäik võib minna kallimaks kui saadav kompensatsioon
Kui löökauguvaidlus jõuab kohtuni, siis kerkib üles järgmine probleem. „Kahju suurus on tihtipeale väga raskesti kindlaks tehtav või on ta marginaalne,“ märkis Sirk. „Kui rehv on katki, siis tundub see 1000-3000 krooni suur summa, aga kui selle küsimusega tekib juba vajadus kohtusse minna, siis üksnes riigilõivud algavad 1000 kroonist,“ rääkis Sirk. Kohtuvaidlused võtavad Sirgi sõnul aega vähemalt pool aastat, kuid tõenäolisemalt isegi aasta.
Autojuhi sihikindlale kompensatsioonisoovile võib saada saatuslikuks ka asjaolu, et ta sõitis löökauku alal, kus liiklusmärk hoiatas ebatasase tee eest. „See küll päriselt ei nulli ära teeomaniku vastutust, aga kui autojuhti on märgiga hoiatatud, siis ta peab sellega arvestama. Teeomaniku vastu võib küll esitada nõude, et auk oli liiga suur ja jagame vastutuse ära, aga see muutub juba mõttetuks vaidluseks, kellel kui suur osa vastutust oli,“ selgitas jurist.
Tallinna tänavail on ligi 2000 ohukohta
Ajutisi liiklusmärke, mis löökaukude eest hoiatades ühtlasi ka linna vastutust vähendvad, on praegu Tallinna tänavail 1855. Ajutine märk ei tähenda paraku seda, et auk oleks ajutine ja peatselt parandatud. „Ükski õigusakt ei reguleeri, kui kaua ajutise märgiga sätestatud ajutine olukord kehtib,“ ütles Indrek Sirk. „Varasematel aastatel on ajutiste märkide arv Tallinnas jäänud alla 1000 ja praegune ligi 2000 on uskumatu. Tallinnas on teedevõrgu pikkus 800 kilomeetrit ja see tähendab, et märk on pea iga poole kilomeetri tagant,“ lisas ta ja möönis samas, et Eesti kliimas on aukude teele tekkimine paratamatu ja löökaukude hooaeg vältimatu.
Kuigi löökaugud on osalt vältimatu reaalsus ja teisalt on kompensatsiooni nõudmine väga keeruline, leidub siiski iga päev autojuhte, kes asuvad seda kadalippu läbima. „Viimaste nädalate jooksul on Tallinnas ja Harjumaal olnud löökaukude asjus ligikaudu viis teadet ööpäevas,“ ütles Põhja politseiprefektuuri pressesindaja Aleksandra Solntseva Päevaleht Online’ile.
