Auto kapoti all ilutseb metallplaat VIN-koodiga ning kiri „Combat Armoring Group, Estonia, Tallinn”. VIN-koodi algus V69 viitabki tootjariigile ehk Eestile. Esialgu on amet andnud üksikkinnituse esimesele autole, mõningate muudatuste tegemise järel ollakse aga valmis väljastama ka väikeseeria litsentsi. See tähendab, et Lool võib olenevalt litsentsiklassist toota kas kuni 50 või kuni 250 sõidukit. Järgmise nelja maasturi kered on endise linnuvabriku hoonetes juba valmimas.

Ehkki Combati-nimelised soomustatud maastikuautod pärinevad Venemaalt, ostsid Eesti ärimehed litsentsi ja täiustasid sõidukit nii, et see vastaks Euroopa Liidu, USA ja ka NATO nõuetele. Kapotialune osa ja auto keskkonsool pärinevad suuresti USA-st General Motorsi tehastest, soomustatud teras Saksamaalt Kruppi tehastest.

Eesti oma auto

Mis vähegi võimalik, näiteks masinate siseviimistlus, on Eesti oma toodang. „Võin kinnitada, et tegemist on Eesti firma toodetud Eesti autoga,” ütles firma üks omanikke ja nõukogu liige Gennadi Lazurin.

Lazurin tutvustas Eesti Päevalehele esimesena Eestis veidi hirmuäratava välimusega autot.

„Masina ehitamisel on tehtud kõik, mis võimalik, et selle sees olijaid võimalike rünnakute eest kaitsta,” rääkis Lazurin. Ta avas juhipoolse ukse ning lasi klaasi nupust veidi allapoole: klaas on poolteist sentimeetrit paks. Lazurin koputas masina kerele ja ütles, et Glocki või Makarovi püstoli kuulid ega isegi UZI automaadivalang suuda autos olijatele mingit ohtu kujutada. Tema sõnu kinnitavad kabinetilauale klientidele näitamiseks jäetud soomusplaadid. 6,5-sentimeetrisele soomusele pole 25 meetri kauguselt tulistatud Kalašnikovi kuulid mõju avaldanud ning isegi SVD täpsuslaskuri laskemoon ei suutnud soomust läbistada. „Paksemat ja keerulisemat B7+ kategooria soomust üritasid Eesti kaitseväelased purustada ka soomust läbiva laskemoonaga, ent ka sel juhul ebaõnnestunult.”

Lühikesel tutvumissõidul veendus ajakirjanik, et hoolimata veidi kohmakast välimusest sujub sõit Combatiga mugavalt, auto teel hoidmine pole probleem ning maanteekühmude tõttu pead lakke ära ei löö.

Lazurin ütles, et Combat on ideaalne auto näiteks vippide eskortimiseks või Afganistanis ja Iraagis kasutamiseks. Auto kasutajatena näeb ta lisaks turvafirmadele politseid ja kaitseväge. Suure massi tõttu võib maastur vabalt blokeerida teisi sõidukeid või vajaduse korral neid eest lükata.

„Auto on ehitatud nii, et plahvatuse korral jääb sõitjateruum kookonisse. Sees on võimalik kõik uksed sulgeda nagu seifis, nii et väljast keegi võõras sisse ei pääse,” kirjeldas Lazurin. Paksu soomuse tõttu kaalub Combat üle 3,5 tonni, mistõttu on selle juhtimiseks vaja juba C-kategooria juhiluba. Diiselmootoriga auto võtab 90-kilomeetrise tunnikiiruse juures kütust 12 liitrit saja kilomeetri kohta.

Firma kliendid asuvad Lazurini sõnul Saudi-Araabias, Indoneesias, Nigeerias, aga ka näiteks Lätis ja Saksamaal. Kõige standardsema maasturi hind jääb kahe miljoni krooni piirimaile, ent mida paksema soomusega see on, seda kõrgem on ka hind. „Enamik masinaid valmistatakse kliendi tellimuse peale umbes kolme kuu jooksul, aga meil on plaan ka mõned masinad igaks juhuks ette toota,” ütles Lazurin.

Combat T98

Auto andmed

•• Pikkus: 5350 mm

•• Laius: 2100 mm

•• Teljevahe: 3500 mm

•• Mootor: Duramax Turbo Die­sel 6600 V8, 360 hj (268 kW)

•• Allison 1000 kuuekäiguline automaatne käigukast 

•• Max kiirus: 160 km/h

•• Soomus: B2 (kerge) kuni

B7+ (raske)

•• Tootja: Combat Armor Group AS