Loomaaia hüäänid kolivad puurist avarasse jooksuaeda
Tiigri naaberpuuris elav hüään lasi eile lõunal sooja lõunapäikese käes silma looja, tema kaaslased kõrvalpuurides olid mõnusalt röötsakile visanud. Uues kodus paarisaja meetri kaugusel surises samal ajal puur ja Facio Ehituse töömehed lõpetasid loomadele uue kodu rajamist.
Ehitus kestis kaheksa kuud
Loomaaia direktori Mati Kaalu sõnul kolitakse esialgu uutesse tingimustesse üks vööthüäänipaar. “Vaatame, kas nad leiavad mingeid puudusi, mida meie ei märganud. Kolimine mõjub loomadele samuti nagu inimestele. Kui stress läheb väga suureks, teeme vajadusel rahustava süsti,” ütles Kaal.
Veidi aja pärast rändavad kivihunnikute vahele teine hüäänipaar ja nende järglased, kel pole veel teise loomaaeda sõitmiseks välispassi. “Pole isegi tähtis, kui palju järglasi on. Aeg-ajalt neid sünnib, siis saadame mõned teistesse loomaaedadesse,” kirjeldas loomaaia direktor.
Kaheksa kuuga on töömehed seni tillukeses puuris elama harjunud vööthüäänide tarvis rajanud korraliku majapidamise: 645- ja 512-ruutmeetrine jooksuaed ning ligi 40 ruutmeetri ulatuses külastajate eest varjatud eluruume. “Kivide peal hüäänid ei turni, aga looduses teevad nad oma urgusid rusukalletesse ja kivide all on nende koobastik,” selgitas Kaal.
Halb ilm vaatlemist ei sega
Metallvarbade asemel eraldab külastajaid hüäänidest edaspidi tripleksklaas, läbi mille on parem loomi uudistada. Vihmane või tuuline ilm enam loomavaatlust ei sega, sest seista saab katuse all. “Põhiosas on ehitus praegu valmis, aga kuna üks vajalik inimene jäi haigeks, siis tuleb kavandatud suure ja väga uhke tahvli asemel jaanipäevani välja panna ajutine informatsioon,” ütles Kaal.
Päris esimene vööthüäänipaar jõudis Tallinna loomaaeda 1981. aastal Jerevani loomaaiast. Praeguseks on loomaaed saavutanud vööthüäänide pidamises ja paljundamises sellise meisterlikkuse, et iga kolmas maailma loomaaedades elavaist vööthüäänidest on sündinud Tallinnas.
Tänaseni elasid meie vööthüäänid vanadest sõjaväeladudest kohandatud ajutistes hoonetes. Uusi ruume oli hädasti vaja, sest niinimetatud loomade ühiselamud on kavas järk-järgult vabastada ja likvideerida.
3,33 miljonit krooni maksma läinud vööthüäänikodu avatakse pidulikult homme kell 13.
Vööthüään (Hyaena hyaena)
Keskmise suurusega kiskjaline, kes on erakordselt hästi kohastunud raipetoiduliseks eluviisiks. Oma kodumaal on vööthüään olnud aastamiljoneid maastike sanitariks ja kiiresti ära koristanud kõik lõpnud loomade korjused. Vööthüäänid suudavad hobuse mõõtu looma reieluust tükke hammustada nagu inimene makaronist. Erinevalt oma kaugetest sugulastest tähnikhüäänidest ei murra nad suuri loomi, vaid toituvad korjustele lisaks vaid sisalikest, madudest, kilpkonnadest jmt.
Vööthüäänide algne levila ulatus Põhja-Aafrikast üle Ees- ja Väike-Aasia ning Taga-Kaukaasia kuni Sise-Aasiani ja India läänerannikuni. Tänapäeval asustavad nad seda ala väikeste isoleeritud saarekestena ning on kõikjal hävimisohus.
Allikas: Mati Kaal
Mis loomaaias veel uudist?
Troopikamaja rekonstrueerimine lõpeb sügisel. Sinna kolivad kalad, roomajad, väiksed imetajad ja troopilised linnud.
Elevantide maja projekteeritakse, tööd algavad sügisel.
Amuuri leopardide kodu eskiisprojekt on pooleli. Karussellid kolivad eest ära piisonite juurde.
Uus kohvik. Sponsorite raha eest ehitab loomaaed Paldiski maantee värava juurde uut söögikohta. Nulltsükkel valmis, lõpetamine võib jääda sügiseks.
RMK teabepunkt. Alpinaariumi läheduses asuvast palkmajakesest saab infot liikumisvõimaluste kohta Eesti riigimetsas.
Autorong. Aastaid on loomaaed saanud kirju, et 87 hektari suurusel territooriumil liikumine on aeganõudev. Nüüd veab külastajaid osaühingu Savann autorong.
Allikas: Loomaaed, RMK, Savann
