Loomaaia külastajate hulk kasvab, raha eelarves aga üha väheneb

Mullu külastas Tallinna loomaaeda üle 20 000 inimese rohkem kui 2008. aastal.

Kuigi selleks aastaks nägi Tallinna loomaaia arengukava ette mitut suuremat ehitust, on väikeste kaslaste maja ainus uus rajatis, mis tänavu suvel avatakse. See valmib kuu aja pärast ja asub kaamelite aediku lähedal. Tänavu jäävad aga ilmselt rajamata kavas ette nähtud alpinaariumi ja afrikaaniumi juurdeehitis, polaarium jääkarudele ja uus läänevärav.

„Arengukavast oleme nii hullusti maha jäänud,” kinnitas loomaaia direktor Mati Kaal. Kui eelmisel aastal oli loomaaia eelarve 55,8 miljonit krooni, siis sel aastal on raha vaid 46 miljonit. Viiendiku võrra kokku tõmmatud eelarve tõttu oli loomaaed jaanuaris ja veebruaris sunnitud töötama lühendatud tööajaga, sama on Kaalu sõnul oodata ka novembris ja detsembris. Samuti pole oluliselt raha heakorratöödeks. „Oleks vaja teha igasuguseid trükiseid, loomaaiajuhte – niisuguste asjade peale ei saa mõeldagi,” lisas Kaal.

Ometi on loomaaia piletimüük suurenenud. Kui 2008. aastal külastas loomaaeda 309 891 inimest, siis möödunud aastal oli külastajaid üle 20 000 rohkem, 329 607. „See, arvestades Tallinna ja Eesti suurust, on päris ilus arv,” ütles Kaal. „Mis see arv nüüd see aasta teeb, seda ei tea. Praegu me oleme hullult eelmisest aastast maas selle pärast, et talv oli karm ja suusatamiseks olid head ilmad.” Ülemöödunud nädalal, kui soojakraade oli tublisti üle 20, olid ka loomaaial külastajate hulga poolest head päevad.

Hinge kinni pidades

Kaalu sõnul taotletakse Euroopa Liidust raha, et rajada Õismäe tee poole läänevärava juurde loodushariduskeskus, kus hakkaksid tegutsema lasteringid, toimuma koolitunnid ja spetsialistide väljaõpe. Küsiti 60 miljonit krooni, millele Tallinn peaks lisama veel 6 miljonit. „Me hoia­me praegu hinge kinni,” ütles Kaal ja lisas, et rahastamisotsus peaks selguma lähinädalatel. Loodushariduskeskuse es­kiis­projekt valmis juba viis aastat tagasi, kuid ehitamine lükkus rahapuuduse tõttu edasi. Kaalu sõnul pole keskus loomaaia arengukavas esmatähtis, sest kõigepealt soovitakse investeerida loomade heaolusse. „Kui aga tuleb [keskuse rahastamises] positiivne vastus, peame paraku selle ehitama enne kui need loomadele mõeldud asjad.”

Tänasel lastekaitsepäeval maksab loomaaia pilet 20 kroo­ni, koolieelikutele ja pensionäridele on sissepääs tasuta. Kontserdid kestavad kella 11–19.

Välismaalased on helded toetajad

•• Loomaaia direktori Mati Kaalu sõnul tundsid jääkarude kodu polaariumi toetamise vastu huvi Taani saatkond ja Taani-Eesti majanduskoda. Polaariumi ni­meks pidi ühe jääkarude elukohaks oleva Gröönimaa saa­re Ella Ø järgi pandama Väike Ella Ø.

60 miljoni kroonisele ehitusele pani õla alla Taani ärimees.

•• „Asi sai alguse sellest, et üks taanlane hakkas siin seda asja ajama, kuna tema oli kunagi seal saarel sõjaväes olnud. Aga temaga juhtus see õnnetus, et ta järsku võttis kätte ja suri ära. Ja nüüd teised ei tea täpselt, kuhu ta oma asjaajamisega on jõudnud,” rääkis Kaal õnnetu loo.

•• Aasta eest avatud leopardide ekspositsiooni projekti kinkisid loomaaiale hoopiski sakslased. Ehitamine maksis 13,5 miljonit. Kolme elevandi vaderiks on Soome ärimehed, kes toetavad neid aastas 300  000 krooniga.

•• Kaalu sõnul on lääne ärimehed palju varmamad abi osutama. „Kui keegi on Eestis rikas, ta ostab omale kaks lennukit ja kolm laeva, aga ei tegele heategevusega. Välisfirmad kohe otsivad sedalaadi tegevust, aga meie omadel on nii, et kui sa eest uksest sisse lähed, siis nad lähevad tagant välja,” lisas Kaal.