Loomad tulid meile lõunakaarest


Eesti on olnud loomadele nii kodu kui ajutine pelgupaik Põder tuli ammu, halljänes alles saabus
Kui inimene loodusesse läheb, siis keda ta seal imetajatest eelkõige näeb? Näeb jänest põllu veerel vonklemas. Näeb metskitse metsaserval seismas. Näeb ehk õhtul nahkhiirt lendamas või siili maapinnal askeldamas.

Neidsamu loomi näevad sagedamini ka autojuhid. Kuid millal loomad Eestisse jõudsid? Näiteks halljänes, praegu nii arvukas, tuli siia alles umbes 150 aasta eest.

LOOMAD OOTASID EES. Darwinil poleks Eestis olnud palju tegemist. Kogu loomariik on siia tulnud kusagilt mujalt. Ühtki siin välja arenenud liiki ehk peenemalt endeemi Eestis ei leidu. Kuid kindlasti ei tulnud kõik loomad korraga. Ning juba ees olevate ja värskete migrantide vahel on eluruumi eest käinud tõsine olelusvõitlus.

Inimene tuli siia pärast viimast jääaega, paarteist tuhat aastat tagasi. Siis ootas teda siin juba nii mõnigi loomaliik ees. “Eesti nüüdisloomastiku areng on kestnud 14 000 aastat,” kinnitab Ajaloo Instituudi teadlane Lembi Lõugas, “paljudest siin elanud liikidest on säilinud üksnes luid või hambaid.” See ei tähenda, et siin enne kedagi ei elanud. Eestist on leitud selgroogsete loomade luid, mis pärinevad enamjaolt viimasest sajast tuhandest aastast. Neist omakorda enamik on pärit viimasest kümnest tuhandest aastast.

##LOOMAAJALOO NÄITUS. Viimane suurem jääaeg algas 120 000 aastat tagasi. Jää pealetungid vaheldusid mõnevõrra soojemate aegadega. Iga uus jäätumine hävitas siinse taimestiku ja loomastiku uuesti või sundis liike lõunasse taanduma. Selle kauge aja loomastikust on säilinud vaid karvase mammuti, karvase ninasarviku ja ürgpiisoni jäänuseid. “Mammuti luid ja hambaid on Eestis teada ligikaudu kolmkümmend ja neist kolmveerand on vanemad kui nelikümmend-viiskümmend tuhat aasta,” ütleb Lõugas. Osa neist on pandud välja näitusel, mis avati Tartu Ülikooli zooloogiamuuseumis eelmise nädala laupäeval. Üks näituse eestvedajaid on Lembi Lõugas, kelle erialaks paleozooloogia, mis tegeleb loomade luude järgi nende liigi ja vanuse määramisega.

“Peame tänama oma esivanemaid, kes küttides ja loomaliha süües jätsid loomade luud-kondid oma peatuspaika,” ütleb Lõugas. Nende järgi saadaksegi teada, kes millisel ajal siinmail elas.

LÄKSID JA TULID. Kui tundrataimestik asendus männi- ja kasemetsadega, lahkus siit põhja poole põhjapõder. Stepipiison suri välja, metshobune taandus stepialadele. Siis tulid uuesti kohale pruunkaru, ilves, rebane, hunt, valgejänes ja kobras. Viimase jääaja järel saabus kohale ka põder. Umbes samast ajast ehk 11 tuhat aastat tagasi on pärit ka vanimad kiviaja laagrikohad Pärnu jõe ääres Pullis.

Lisaks tavapärastele paleozooloogilistele meetoditele on loomade iidseid rändeid hakatud uurima ka pärilikkusaine ehk DNA analüüsi abil. “Sel ajal, mil Euroopa kesk- ja põhjaosas valitses külm arktiline kliima, redutasid loomad mitmes erinevas pelgupaigas, praeguse Hispaania, Itaalia, Rumeenia ja Bulgaaria aladel,” ütleb Tartu Ülikooli zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi teadlane Urmas Saarma. Kui jää taandus, liikusid loomad põhja poole, kuid kasutasid erinevaid rändeteid. “DNA analüüsiga on selgeks tehtud, kuidas enamik loomi põhja poole rändas,” ütleb Saarma. Ta eristab kolme mudelit – karu, siili ja rohutirtsu mudeli.

INIMESE KÕRVAL. Loomariik mõjutab inimest ja inimene loomariiki. Märgatavad muutused on toimunud lausa meie silme all. Jõuliselt on tagasi tulnud kobras, kes kadus siit 19. sajandil. Ameerika naarits tõrjus välja oma Euroopa sugulase. Nahkhiired leidsid endale elupaiga inimese kaevatud kaevanduskoobastes ja ehitatud pööningutel ning keldrites. Hiired ja rändrotid tunnevad end inimese kõrval üsna hästi. Tõenäoliselt kodustati Eesti aladel uuesti ka metssiga. Poolmetsik põhjapõder aga rändas siit kliima soojenedes edasi Soome.

Võibolla tuleb põhjapõder kord Eestisse tagasi. Kuid karvane elevant mammut küll mitte eales. Tõenäoliselt pole inimene ja mammut Eesti aladel kokku puutunudki. Kui inimene siia ilmus, olid nad siit enamjaolt minema kõmpinud. “Pole teada ühtki jälge, mis viitaks mammutite küttimisele,” ütleb Lembi Lõugas.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare